§-s 398 lg 2 sätestatut arvestades, asja arutamise istungi eelistungi jätkuna. Kostja ei ole teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kohale ilmunud hageja esindaja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 39). Kohus ei ole tuvastanud
§-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 410, 413 lg 1, 3 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna ei ole alust eeldada, et otsus kuulub täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks lepingust tuleneva võlgnevuse summas 8 215,90 krooni nõudes. Hageja on nõuet vähendanud ja nõuab kostjalt 496,91 krooni väljamõistmist (tl 2-3, 35, 39). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 82 lg 1, 100; 101, milles on sätestatut järgmist. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 496,91 krooni.
lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et puuduvad
§-s 162 lg 4 sätestatud asjaolud, mis tingiksid menetluskulude jagamise erinevalt
§-s 162 lg 1 sätestatust. Seoses nõude vähendamisega on hageja palunud jätta kostja kanda menetluskuludest pool riigilõivust, so 325 krooni. Neil asjaoludel jätab kohus hageja menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.