§-de 206 lg 2; 428 lg 1 p 4 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga ja kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega võib kohus menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata. Avalduses kompromissi kohta on märgitud, et pooltele on teada
§-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärjed (tl 29-32). Kohus leiab, et menetluse lõpetamise saab otsustada kohtuistungit pidamata ning poolte kompromiss tuleb kinnitada kuna see on kooskõlas
§-des 206 lg 2; 428 lg 1 p 4; 430 lg 3 sätestatuga ning see ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku olulist avalikku huvi, kompromissi on võimalik täita. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus
lg 1 p 4 alusel lõpetada.
lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral, kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et hageja menetluskulud kannab kostja. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik : 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.