2-07-26353/10

2-07-26353 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Sirje Biin Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2008, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-26353 NKavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Marlen Šarton (Aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: NK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, XXX) Menetlustoiming menetluskulude kindlaksmääramine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada NKavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2. Välja mõista AS-lt E (registrikood XXX) NK kasuks menetluskulud summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.
3. Käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb AS-l E tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
4. Määruse ärakiri saata hageja ja kostja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Tsiviilasjas 02.11.2007 tehtud ja 07.12.2007 jõustunud kohtumäärusega võttis Harju Maakohus vastu AS-i E hagist loobumise ja lõpetas menetluse. Tsiviilasjas 19.11.2007 tehtud ja 04.12.2007 jõustunud täiendava kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hagimenetluse kulud hageja AS-i E kanda. NK esindaja esitas 07.12.2007 avalduse, millega palub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja hüvitamist. Avalduses on kostja menetluskuludena näidatud esindaja kulud summas 4366 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha kohtunikuabi. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hagejale edastatud 01.02.2008 määrusega ja hageja esindaja on selle kätte saanud 06.02.
5. Hageja on 05.03.2008 Harju Maakohtule esitanud seisukoha menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja vaidleb vastu kostja näidatud esindajakulule, viidates Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2005 määrusele nr 306, mis kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt 1 2-07-26353 sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja hinna (s.o põhinõude suurus) 1963,81 krooni korral on sissenõutava kulu piirmääraks 2500 krooni. Hageja peab ka nimetatud summat ebamõistlikult suureks, kuna see on suurem, kui hagi aluseks oleva nõude põhisumma. Hageja palub kohtul TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtunikuabi peab põhjendatuks ja vajalikuks välja mõista hagejalt kostja menetluskulud 2500 krooni suuruses summas. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 175 lõike 3 kohaselt kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse
7. detsembri
8. a määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on kuni 5000 krooni, teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks 2500 krooni. Ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel on põhjendatud NK menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud esindajakulude vähendamisele 2500 kroonini. Kohtunikuabi ei saa rahuldada hageja palvet jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kuna menetluskulude jaotus on määratud 19.11.2007 kohtumäärusega. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse kohta 19.11.2007 tehtud kohtumääruse peale ei ole edasi kaevatud. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
9. jaanuari ja
10. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
11. juulit 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2008, Intressimäära avaldamise teated). Kohaldatud õigusnormid TsMS 138, 175 lg 3, 144 p 1, 174–178; VÕS § 113 lg 1, Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306 Sirje Biin kohtunikuabi Info - telefon 6 200 413, faks 6 200 000, elektronpost malle.sulg@just.ee Kohtumajade asukohad Liivalaia 24, 15034 Tallinn/ Kentmanni 13, 15034 Tallinn/ Tartu mnt 85, 15083 Tallinn 2