KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-07-23846 Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 07.mai 2008, Tallinn, VF hagi AS K va

) 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 641lg 2).

Tulenevalt

§ 642

lg-st 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 646

lg 1 järgi võib tellija juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele, nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (

§ 646lg 5).

1. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada hagis väidetud puuduste olemasolu. 5.
2. Esmalt kohus märgib, et kohtumenetluse käigus hageja on oma sõnul korraldanud puudustega tööde parandamise ning kõik tööd, v.a. vannitoa torude ümberpaigutamine, on tehtud. Hageja ei ole fikseerinud olukorda korteris viisil, mis tõendaks korteri seisukorda ning puuduste olemasolu ja ulatust. Hageja kohtuistungil esitatud väited, et kohtu hinnangul ei olnud ekspertiisi teostamine vajalik, on põhjendamatu. Kohus viitas üksnes asjaolule, et pärast puuduste kõrvaldamist tehtava ehitustehnilise ekspertiisiga ei ole tõenäoliselt võimalik tuvastada, et hageja poolt nimetatud puudused olid olemas korteri talle üleandmise ajal. Järgnevalt kohus analüüsib puuduste tõendatust erinevate hagi täpsustuse lisas nr 19 (tl 69) nimetatud puuduste kaupa. 5.
3. Vannitoa torud ei ole paigaldatud vastavalt projektile. Mittevastavuse tõendamiseks ühtegi tõendit esitatud ei ole. Hageja poolt esitatud XXX korteri nr 1 plaanid (t.l. 11 ja 45) muudatusi torude paigaldamise osas ei kajasta. Lisaks on hageja 14.08.2006 allkirjastanud korterelamu XXX, korteri nr 1 hinnamuudatuse (tl 12), milles sisaldub märkus: „San.tehniliste tööde tegemiseks on vaja meile üle anda korteri ostja poolt valitud san.tehnika ühendusmõõtudega joonised (või plaan, milles mõõtudega näidatud kõik jäetavate vee- ja kanalisatsiooni kohad). Seega oli vannitoa torustiku osas muudetud plaanide esitamise kohustus hagejal. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et torustikud on paigaldatud vastavalt projektile. Poolte nõusolekul 3 kohus lükkas 31.01.2008 kohtuistungi edasi, et kostja spetsialistid saaksid tegeliku olukorraga hageja korteris tutvuda ning joonistega võrrelda. Hageja väidetel pakuti talle selle asemel korteri tööde parandamist, kuna tegelikult on kõik tööd juba parandatud, siis hageja sellega ei nõustunud. 22.04.2008 kohtuistungil hageja kompromissist ja vannitoa ülevaatamisest keeldus. Asjaolu, et hageja soovinuks torusid teise kohta, ei tõenda, et torud ei ole paigaldatud projektikohaselt. 5.
4. Seinad ja laed on värvimata. Selle kohta, et korteri hagejale üleandmisel olid seinad värvimata, ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Esitatud dokumentidest ei nähtu üldse, et korteri seinad pidid olema värvitud. Notariaalse võlaõigusliku lepingu lisadeks oleva XXX korterelamu korterite baasviimistluse spetsifikatsiooni (lk 43) järgi pidi eluruumide ja esiku seinad värvitama valge vesiemulsioonvärgiga. Samuti on võlaõiguslikule lepingule lisatud 02.08.2006 hageja poolt allkirjaga kinnitatud kostja koostatud XXX siseviimistluse tabel, milles oli elutoa-köögi ja tubade seinte viimistluseks märgitud ilma värvimiseta + tapeedi ettevalmistamiseks; esiku seinad oli määratud jätta värvimata. Tabelile on hageja ühepoolselt teinud käsikirjalise märkuse „14.08.2006 kalkulatsioon on muutunud: korteri seinad (v.a. vannituba) peavad olema värvitud projekti järgi (seoses väiksema hinnaga seina värvimisest) ja selle ühepoolselt allkirjastanud. Kohus leiab, et hageja ühepoolne märkus ei tõenda mõlema poole poolt allkirjastatud siseviimistluse tabeli muutmist. 5.
5. Tubade vahel parketiliistu paigaldamata jätmine. Hageja on selle tõenduseks esitanud fotod (tl 57 pildid 3 ja 4). Nimetatud fotodelt ei selgu, et tegemist on konkreetselt kostja korteripõrandaga. 5.
6. Hageja on hüvitatavate kulutustena arvestanud vannikomplekti, torude ja karbiku maksumuse ning pesumasina maksumuse, sest paigaldatud torud ei võimaldanud paigaldada ostetud vanni ja pesumasinat. 02.08.2008 XXX siseviimistluse muude elementide kirjelduse (tl 14) kohaselt oli sanitaartehnika (s.h. vann, vannisegisti jms) ostmine ja paigaldamine hageja kohustus. Hageja on kokkuleppe allkirjastanud ning tabel on lisatud võlaõiguslikule müügilepingule. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt nende esemete ostuks tehtud kulutuste hüvitamist ning summas 6429 krooni on hageja nõue alusetu. 5.
7. Lõhed vannitoa ukse kohal. Tõendiks esitatud fotod (lk 57 pildid 1 ja 2) ei tõenda, et tegemist on kostja korteris oleva uksega.
8. Hageja 31.01.2008 kohtuistungil soovis oma nõuet tõendada tunnistaja ütlustega, taotledes tunnistajana üle kuulata meistrimehe, kes hageja korteris parandustöid teostas. Kohus 31.01.2008 istungil määras lahendada tunnistaja ülekuulamise küsimus menetluse käigus. 15.04.2008 kohtuistungil hageja konkreetset tunnistaja ülekuulamise taotlust ei esitanud ja oli nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega. Kohus samuti andis hagejale istungil võimaluse kaaluda endale esindaja võtmist, kuid hageja esindajat võtta ei soovinud ja palus istungit jätkata. Varem oli hageja sisuliselt loobunud oma 16.10.2007 riigi õigusabi taotlusest, esitades kohtu poolt nõutud ja taotluse lahendamiseks vajalike täiendavate dokumentide asemel dokumendid hagi puuduste kõrvaldamiseks.
9. Hageja esitas 25.06.2007, s.o. enne asjaõiguslepingu sõlmimist, kohtule hagi kostja kohustamiseks kõrvaldada ehitusvead. Enne hagi menetlusse võtmist hageja sõlmis kostjaga asjaõiguslepingu ning tasus ülejäänud ostusumma. 26.10.2007 hageja esitas täpsustatud hagi, milles taotles puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist. Kohtuistungil hageja kinnitas, et puudused olid kõrvaldatud 2007.a. detsembriks. Hageja, jättes fikseerimata puudused usaldusväärsel viisil, võttis endale riski, et ta ei suuda oma nõuet piisavalt tõendada.
10. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja esindaja on allkirjaga üleandmise- vastuvõtmise aktil (tl 54-55) kinnitanud puuduste olemasolu. Aktile tehtud kirje kohaselt kinnitab AS K esindaja üksnes seda, et muudetud tehnilist dokumentatsiooni temale üle antud ei ole ja olemas on ainult vana (esialgne projekt). Hageja ei ole selgitanud, kuidas see asjaolu tõendab tema nõuet kostja vastu. Aktist nähtuvalt anti aktiga hagejale üle kõik müüja valduses olnud esemed, mis on 4 lepingu eseme päraldisteks või lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hageja väited, et asjaõiguslepingule oli lisatud esialgne ehitusprojekt, ilma 2006.a. augustis tehtud muudatusteta, on paljasõnalised. Hageja esitatud XXX 02.08.2006 koostatud plaani ärakirja (t.l. 45) vormistusest nähtub, et tegemist on notariaalse lepingu lisaga: lehekülje allservas 2 templijäljendit (allkiri) viitavad otseselt notariaalse dokumendi koopiale.
11. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
12. Võttes arvesse hagi asjaolusid, eelkõige seda, et hagi jäi suuremas osas rahuldamata tõendamatuse tõttu, peab kohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Heli Käpp Kohtunik 5