← Eesti

2-07-5843/17

Obsah (8)§410§230§231§223§229§438§163§ 434

2-07-5843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-5843 Otsuse kuupäev Jõhvi, 19. mai 2008.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi V. G.`i hagi G. G. vastu e

) 44. peatükis.

§410

kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus asja sisuliselt lahendada. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendamist. Kuivõrd kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest, asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta. Sellepärast kohus rahuldab hageja taotluse ja lahendab asja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seada. Kohtu pädevus

  1. Ida-Viru Maakohtu 07.07.1999.a kohtumäärusega tunnustati ning lubati Eesti Vabariigi territooriumil täita V. Föderatsiooni T. linna P. Rajoonikohtu 23.12.1992.a otsust (t. lk. 7, 8), millega mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis ¼ osas kõigist töötasuliikidest tütre O. (sünd. 31.07.1986.a) ülalpidamiseks. Kohtuotsuse täitmiseks avas Ida-Viru Maakohtu täitevosakond täiteasja nr 3/200/1561, mille sissenõudja (kostja) volitatud esindaja A. I. 16.04.2001.a võttis ära arhiivist (t.lk. 18-20).
  2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu avalduse kohtuotsuse täitmise kiirendamiseks ning Ida-Viru Maakohtu 23.10.2002.a kohtumäärusega uuesti tunnustati V. Föderatsiooni T. linna P. Rajoonikohtu 23.12.1992.a otsus ja see saadeti täitmiseks kohtutäiturile. Hageja pole esitanud kostja taotlust ega Ida-Viru Maakohtu määrust V. Föderatsiooni kohtu otsuse teistkordselt täitmisele pööramise kohta. Samas kohtutäitur K. M.’i 3

(6)2-07-5843 13.10.2006.a tõendist nähtub, et tema menetluses on täiteasi nr 095/2003/1911 hagejalt kostja kasuks elatise sissenõudmises.
  1. Kostjal ei ole vaidlust V. Föderatsiooni kohtu otsuse E. Vabariigi territooriumil täitmisele pööramise ja täitemenetluse algatamise üle. Kohus ei nõustu kostja põhjendustega E. Vabariigi kohtul asja lahendamiseks pädevuse puudumise kohta. Elatis mõisteti välja kuni poolte ühise lapse O. täisealiseks saamiseni, s.o 31.07.2004.a. Hageja ei taotle elatise maksmisest vabastamist. Hageja taotleb Eestis koostatud täitedokumendi alusel tekkinud võlgnevuse tasumisest vabastamist. Seega on vaidluse sisuks hageja poolt elatise maksmise kohustuse nõutaval viisil täitmise tuvastamine või mittetäimise tõttu sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse kindlaks määramine ja selle tasumisest vabastamine.
  2. V. Föderatsiooni kohtute otsuste E. Vabariigi territooriumil tunnustamise ja täitmisele pööramise kord on reguleeritud E. Vabariigi ja V. Föderatsiooni lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille art. 54 tulenevalt otsuste täitmise korda reguleeritakse selle lepingu poole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Kuna hageja elab Eestis ja ka hagejalt elatise väljamõistmiseks tehtud otsus on pööratud täitmisele Eestis, siis hagejal on õigus taotleda vaidluse lahendamist oma elukohajärgses kohus ja Viru Maakohus on pädev poolte vaidluse lahendama. Paelegi vaidluse lahendamisel kostja elukohajärgses Vene Föderatsiooni kohtus tekkiks uuesti vajadus seal tehtud kohtulahendi Eestis tunnustamiseks, mida ei ole võimalik teha sama lepingu art 56 p3 alusel. Elatise võlgnevuse puudumise tuvastamine või võlgnevusest vabastamise nõue
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §1 teise lause kohaselt tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Sama seadustiku §3 lg1 tulenevalt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PkS) §71 alusel kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Eeltoodust tulenevalt hagi esitamine on võimalik ja lubatud üksnes mõjuval põhjusel tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. 22.

§230

lg1 esimese lause alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (

§231lg1).

Kuigi hageja väidab, et tema on elatise vabatahtlikult maksnud, ta on sissenõudja nõude rahuldanud ja tal üldse ei ole elatise võlgnevust tekkinud, siiski täiteasja nr 095/2003/1911 raames kohtutäitur K. M. on 11.09.2006.a arestinud hageja töötasu 69 266.25 krooni ulatuses, põhjendusel, et selles ulatuses on hagejal tasumata elatis (t.lk. 21, 22). Sellega on tuvastatud, et hageja nõudeks on mitte PkS §71 alusel tekkinud elatise võlgnevusest vabastamine vaid täituriga täitemenetluses tekkinud vaidluse lahendamine ja täitemenetluses võlgnevuse puudumise tuvastamine. 23. Kuni 31.12.2005.a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) §2 ja alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TMS §3 lg1 alusel täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid. Kohtutäitur K. M.’i 13.10.2006.a otsusega jäeti hageja kaebus tema töötasu suhtes seatud aresti kustutamise ning sissenõudja nõude rahuldamisega täitmisega täitemenetluse lõpetamise nõudes. 4

(6)2-07-5843 Hageja nõudis kirjaliku põhjenduse võlgnevuse 69 266.25 krooni kujunemise kohta, mille täitur talle ka esitas (t. lk. 21, 22). Hagejale selgitati, et TMS § 218 lg1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hageja pole kohtule kohtutäituri otsuse peale kaebust esitanud. TMS §11 lg1 p4, p5, ja §221 lg1 ja lg2 sätestatud õigust täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hagejal ei ole. Sellest tulenevalt tuleks hagi

§223lg1 p 13 alusel läbivaatamata jätta.

Et vältida asja formaalselt läbivaatamata jätmist, siiski kohus analüüsib, kas tegelikult hageja täitis lapse ülalpidamiskohustuse vastavalt kohtuotsusele või mitte. 24. Hageja ei ole

§229

lg1, lg2 lubatud dokumentaalsete tõendite ega tunnistajate ütlustega tõendanud tema poolt kostjale vastavalt kohtuotsusele elatise maksmist. Ta ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta, et kohus saaks kasvõi arvestuslikult välja tuua tema poolt tasumisele kuulunud elatist, lähtudes ¼ sissetulekust. Kohus ei nõustu kohtuistungil hageja vande all antud seletustega tema poolt kostjale 1993.a oktoobris 400 USD ja 1996.a novembris 3000 USD üleandmise kohta, sest hageja pole üleandmist tõendanud ja kostja ei ole hagejalt eeltoodud summade saamist kinnitanud. Hagejal oli võimalik raha üle kanda kostjale ametlikult, või võtta kostjalt allkiri raha saamise kohta, või hoiustada raha notari juures. Kohus ei nõustu hageja väidetega kostjale 2004.a R. V. kaudu 3 000 USD saatmise kohta, sest käesoleva asja raames kohus pole teda tunnistajana üle kuulanud. R. V. 27.04.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuistungil antud seletust ei saa lugeda tõendiks, sest ei ole teada, mis asjas ja milliste asjaolude tuvastamiseks tunnistaja üle kuulati ning milline otsus selles asjas tehti. Ei saa lugeda tõenditeks ka hagi juurde lisatud väidetavalt kostja kirjutatud kirjade koopiaid, sest ei ole võimalik tuvastada, kes neid kirjutas ning nende sisust ei ole võimalik järeldada hagejalt elatise saamist ega saadud summat. 25.

§438

tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtutäituri otsuse juurde lisatud tõendi kohaselt täitevosakonna tõendi alusel seisuga 01.10.2000.a oli kostjal tekkinud elatise võlgnevus summas 45 866.25 krooni. Alates 01.10.2000.a kuni 31.07.2004.a tekkis hagejalt elatise võlgnevus 22 840 krooni, mis on arvestatud lähtudes ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Et hageja töötades sai palga alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, pole tuvastatud. Seega ei ole välistatud, et hagejale arvestatud elatis on palju väiksem, kui ¼ hageja sissetulekust. Hageja ei tõendanud tema poolt seadusega sätestatud ulatuses elatise maksmist ja elatise võlgnevuse puudumist. Hageja poolt esitatud tõendite alusel 15.11.2001.a kandis ta kostjale 300 krooni ja 29.07.2002.a 350 krooni (t.lk. 23, 24), mille võrra on võimalik tema võlgnevust vähendada. Kohus ei võeta arvesse hageja poolt enne 2000.a perioodi kohta esitatud tõendeid, sest hageja eeldab, et nimetatud tõendid on arvestatud täitevosakonna poolt. 26. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja vähendab hageja võlgnevuse 750 krooni võrra ning loeb tema allesjäänud elatise võlgnevuse suuruseks 67 956.25 krooni (45 866.25 + 22 840 – 750). Menetluskulud 27.

§163

lg1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 5

(6)2-07-5843 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse 1.1% ulatuses, jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda. 28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.