lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt
lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista kummagi tütre ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2000 krooni kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus maksma kummagi tütre ülalpidamiseks igakuist elatist summas 2000 krooni alates elatishagi esitamisest kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal oli vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusele nr 273 kuupalga alammääraks 3600 krooni. Seega oli miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Kuna hageja on loobunud nõudest mõista elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, siis tuleb kostjalt elatis välja mõista vastavalt
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagiavaldus on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni tütar SP’i ülalpidamiseks alates 23.10.2007.a. kuni tütre SP’i täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis summas 2000 krooni tütar BP’i ülalpidamiseks alates 23.10.2007.a. kuni tütre BP’i täisealiseks saamiseni.
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud asjas ei ole kostja varjanud oma sissetulekuid, seega leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.