Obsah (9)

§ 429§ 150§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 133§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-36462 Tsiviilasi AS-i Ehagi JŽ vastu 7 64

) § 486 lg-le 1 üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 25.04.2008 esitas AS E hagi JŽ vastu 7 644,06 krooni saamiseks. 14.05.2008 esitas kostja vastuse, milles hagi ei tunnista ning palub kohaldada hagi suhtes aegumist. 23.05.2008 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. 29.05.2008 esitas kostja seisukoha hagist loobumise taotlusele. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus ning palub hagejalt välja mõista menetluskulud (vastuse koostamise kulu) 2 500 krooni. 06.06.2008 esitas hageja seisukoha kostja menetluskulude osas. Hageja leiab, et tegemist ei ole keerulise menetlusega, mis oleks kostjale koormav ja aeganõudev. Seetõttu hageja ei nõustu kostja menetluskuludega summas 2 500 krooni ning palub jätta nimetatud summas menetluskulud välja mõistmata. Hageja palub kohtul kostja kasuks välja mõista asja keerukust arvesse võttes vaid põhjendatud menetluskulud vajalikus ulatuses. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

§ 429

lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja esitas 29.05.2008 seisukoha hagist loobumise osas, milles teatab, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt

§ 150lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega.

Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 06.09.2007 tasunud riigilõivu 250 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas, selgitusega „Riigilõiv kiirmenetluse avalduselt JŽ vastu”, viitenumbriga 2900072123. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja on kandnud menetluskulu (kirjaliku vastuse koostamise kulu) summas 2 500 krooni.

§ 174

lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144

p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 3 822,53 krooni, on käesoleva tsiviilasja 2 hind

§ 133lg 1 kohaselt 3 822,53 krooni.

Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 2 500 krooni. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulu summas 2 500 krooni ebamõistlikult suur. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär käesolevas asjas on 2 500 krooni. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista õigusabikuludena samuti 2 500 krooni.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ei ole toonud välja ühtegi põhjust, miks vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebamõistlik. Hageja ise on esitanud kostja vastu aegunud nõude ning sellega põhjustanud kostjale menetluskulusid. Kuivõrd hageja on hagist loobunud, siis

§ 168lg 4 alusel on menetluskulude väljamõistmine põhjendatud.

Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 2 500 krooni. Viivi Villemson Kohtunik 3