) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni.
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi. Hageja esitas kohtule hagi elatise suurendamiseks ning palub muuta Lääne-Viru Maakohtu 23.07.1998.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-378/98 kostjalt välja mõistetud elatusraha suurust ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 2200 krooni tütar NS’i ülalpidamiseks alates 17.09.2006.a. kuni NS’i täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on tütre kulutused ühes kuus keskmiselt 1800 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sisstulekute kohta. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on töövõimetuspensionär, kelle töövõimekaotus on seoses nägemispuudega 90%. Kostja ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension, millest kostja hetkel maksab üüri 500 krooni ja lapsele elatist 450 krooni. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja pensioniks 2256 krooni. Muud vara kostjal ei ole vastavalt 2 kinnistusraamatu väljavõttele ning samuti ei saa kostja töötasu vastavalt Maksu- ja Tolliameti väljavõttele.
lg 6 p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et elatist tuleb suurendada, kuna töövõimetuspenisonid on tõusnud ja on suuremad, kui aastal 1998, samuti on tõusnud elukallidus ning lapse vajadused on suuremad. Kostja on kohtule esitanud tõendid. Kostja Lääne-Virumaa Pensioniameti pensionitunnistuse nr. 700032 järgi on kostjal töövõimekaotus 90% (raske puue). Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension summas 2256 krooni. Samuti ei oma kostja mingit vara. Kohus hinnanud tõendeid kogumis on jõudnud järeldusele, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta elatist lapse ülalpidamiseks summas 2200 krooni.
2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hagiavaldus elatise suuruse muutmiseks esitati kohtusse 17.09.2007.a. Seega leiab kohus, et Lääne-Viru Maakohtu 23.07.1998.a. kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatist tuleb suurendada, kuid seda siiski alla miinimummäära summani 600 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt ning tuleb muuta Lääne-Viru Maakohtu 23.07.1998.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-378/98 AS’ilt välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista AS’ilt SKkasuks alates 17.09.2007.a. igakuine elatusraha 600 krooni tütar NS’i ülalpidamiseks kuni NS’i täisealiseks saamiseni. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kuna antud asjas ei ole kostja varjanud andmeid oma sissetulekute ja vara kohta, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.