Obsah (10)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 196§ 169§ 116§ 367§ 113§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Piret Rõuk Tsiviilasi AS S(endine ärinimi AS Ü) h

§ 8

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 01.04.2003.a liisingulepingu , mille objektiks oli sõiduauto XXX, reg nr XXX, mille kohaselt hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid. Lepingu lahutamatuks osaks on liisingulepingu üldtingimused nr KTFGY300802 ja lepingu lisa 1 (maksegraafik).

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 116 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui lepingupool on lepingust tulenevat kohustust rikkunud (oluline lepingu rikkumine), on teisel lepingupoolel õigus lepingust taganeda.

§ 196

lg 1 alusel võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

§ 169

lg 2 kohaselt ei ole vajalik tähtaja määramine lepingu erakorralisel ülesütlemisel juhul, kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust

§ 116

lg-tes 2-4 sätestatud juhtudel.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt on tegemist olulise 2 lepingurikkumisega tegemist mh juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja saatis kostjale 23.12.2003.a teatise lepingu ülesütlemise kohta, ning samuti selles, et nimetatud kirja alusel ütles hageja lepingu üles.

§ 367

lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandaja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimisekulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandajale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu p-dest 12.1, 12.2, 12.2.1, 12.5 nähtub, et juhul, kui liisinguvõtja täielikult või osaliselt on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega on liisinguandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kõikide kulutuste hüvitamist, mida on liisinguandja kandnud seoses liisinguesemega, juhul, kui liisingueseme müügist saadud rahast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks, kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale tekkinud kahju. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja tasunud hagejale osaliselt rendimakset 2003.a septembrikuu eest summas 3368.88 krooni ja rendimakseid 2003.a oktoobrikuust kuni 2004.a jaanuarikuuni summas 18 173.96 krooni, s.o kogusummas 21 542.84 krooni ja on olnud viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud rendimaksete mittetasumist. 10.02.2004.a on hageja kostjale saatnud arve nr A04025001 kindlustusmakse eest summas 838.40 krooni. Kostja ei vaidlustanud nimetatud arve kättesaamist, samuti ei ole kostja arvet tasunud.

§ 101

lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liisingulepingu p 6.9. alusel juhul, kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta liisinguandajale viivist seaduses sätestatud määras. 31.12.2007.a esitatud hagiavaldusest ja 21.01.2008.a hagiavalduse täiendusest nähtub, et hageja on viivist arvestanud septembri 2003.a rendimakselt summalt 3368.88 krooni alates 29.09.2003.a kuni 27.12.2007.a. summas 1286.91 krooni ja 2003.a oktoobrikuu kuni 2004.a jaanuarikuu rendimaksetelt summalt 18 173.96 krooni alates 29.01.2004.a kuni 27.12.2007.a. summas 6397.23 krooni, s.o kogusummas 7684.14 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud sellist viivise arvestuskäiku. 31.12.2007.a esitatud hagiavaldusest ja 21.01.2008.a hagiavalduse täiendusest nähtub, et hageja on arvutanud viivitusintressi arvelt nr A04025004, kuid sellist arvet hagimaterjalidest nähtuvalt ei ole kostjale esitatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et arvelt nr A04025004 arvestatud viivitusintressi summas 288.20 krooni väljamõistmist kostjalt ei ole hageja tõendanud. 10.02.2004.a arvelt nr A04025001 ei ole hageja soovinud viivitusintressi kostjalt välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjal on tasumata rendimaksed summas 21 542.84 krooni, seega saab arvestada nimetatud summalt viivise arvestust

§ 113

lg 1 järgi (

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates 31.12.2007.a, s.o hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 3 Liisingulepingu p 14.

1. alusel kõik poolte vahelised lepinguga seoses olevad teated esitatakse lepingus toodud postiaadressil või muul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teade loetakse edastatuks vastavalt teate tähtkirjana postitamisest või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kirja edastamisest viie tööpäeva möödudes või teate edastamisest teisele poolele allkirja vastu. Kostja väidab, et ta ei ole 30.08.2004.a arvet nr A04143343 aadressilt XXXTallinnas kätte saanud, kuna asus nimetatud aadressile elama alles novembrikuust 2005.a. Hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja saatnud nimetatud aadressile 10.02.2004.a (s.o 6 kuud varem) arve nr A04025001 ning selle arve kättesaamist ei ole kostja vaidlustanud. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ei olnud 2004.a nimetatud korteri omanik, ei välista, et ta võis nimetatud elukohas elada või sellelt aadressilt posti kätte saada. Kuna aga kostja vaidleb vastu 30.08.2004.a arve nr A04143343 kättesaamisele, siis tuleb hagejal tõendada, et on nimetatud arve edastanud kostjale vastavalt lepingu p-le 14.
2. Hageja seda teinud ei ole. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjale 30.08.2004.a arve nr A04143343 kättetoimetamist, siis kohus leiab, et nimetatud arvet ei ole kostjale kätte toimetatud ning hagejal puudub alus nimetatud arve tasumist ja sellelt viivitusintressi arvestamist nõuda. Tuginedes eelnenule ei pea kohus vajalikuks hinnata nimetatud arve alusel nõutava vara müügivahe summas 9657.10 krooni arvestuskäigu õigsust. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud kolme meeletuletuskirja kättetoimetamist kostjale perioodil 18.01.15.02.2005.a, samas on kohus seisukohal, et lepingust tulenevate rendimaksete ja arve, mille kostja on kätte saanud, alusel kindlustusmakse mittetasumist ei saa kostja põhjendada meeldetuletuskirjade mittesaamisega, kuna nimetatud kohustustest oli ta teadlik ka meeldetuletuskirju saamata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 22 381.24 krooni, mis koosneb tasumata rendimaksetest summas 21 542.84 krooni, tasumata kindlustusmaksest summas 838.40 krooni, ning viivitusintressi summas 7684.14 krooni, s.o kogusummas 30 065.38 krooni ja viivist põhivõla summalt 21 542.84

§ 113

lg 1 järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates 31.12.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 71% ulatuses, siis jäävad menetluskulud poolte kanda järgmiselt: hageja kanda 29% ulatuses ja kostja kanda 71% ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/ 4