Obsah (4)

§ 50§ 52§ 51§ 58

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-52972 Tsiviilasi SK`i

) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50

lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 52

lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

§ 50

lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 51

sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vanema nõudel vaidluse kohus.

§ 52lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

§ 58

ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses 3-2-1-13-07 on antud juhised eelnimetatud õiguste ja kohustuste kooskasutuse kohta. Otsuse punkti 32 kohaselt ei pea kohus tagama lapsega suhtlemise korda 5 kindlaks määrates vanemate võrdset õigust lapsega suhelda, kuid lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapse õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Otsuse punkti 33 kohaselt peab vanem oma õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi hea usus. Vanema õigusi piiravad lapse huvid. Kohus peab vajalikuks kostja osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Asjas esitatud materjalidega leidis tõendamist, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele hageja ja lapse suhtlemise korras ning seetõttu on hageja nõue õigustatud. Kuna pooled ei ole suutnud siiani kokku leppida hageja ja lapse kohtumistes, ei ole otstarbekas jätta kohtumiste konkreetsed ajad poolte määrata. Eelnimetatud määruse tegemisel juhindub kohus eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata suhtlemiskord vastavalt lapse esindaja ettepanekule järgmiselt:

1. KKviibib igal teisel ja neljandal nädalavahetuse alates laupäeval kl 10-st kuni pühapäeva õhtul kl 18-ni isaga. Lapse toomise ja viimise kindlustab SK. SK võib lapsega suhelda oma elukohas ja oma vanemate elukohas. Lapse jaoks kõrvaliste ja võõraste isikute elukohta isa last ei vii.
2. SKi korralise suvepuhkuse ajal viibib K isa või isapoolsete vanemate elukohas järjestikku 1 nädala, vanemate kokkuleppel ka rohkem kuid mitte üle 2 järjestikuse nädala. Oma puhkuse ajast teavitab SK igal aastal SKt hiljemalt 31.maiks.
3. KKviibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival augustikuu päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval,
4. Jõulupüha,
5. Lihavõttepüha ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja toomise koju kindlustab SK.
6. SKil on õigus kokkuleppel SKga käia lapsega temale eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning õigus teada lapse asukohta ja telefoni, et lapsega suhelda.
7. Kumbki vanem ei halvusta ega alaväärista lapse juuresolekul teist vanemat. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 6