2-06-34434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-34434 Tsiviilasi K. K. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad hageja K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.adv Valli Kallaste; kostja R. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON Välja mõista R. K. ilt K. K. kasuks menetluskulu 3 550 (kolm tuhat viissada viiskümmend) krooni. Käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R. K. il tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED K. K. esitas kohtule avalduse kostja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 550 krooni ( tl 4) ja esindajakulud 3 000 krooni (tl 3). Seega kokku on hageja kandnud menetluskulusid 3 550 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 26.septembri 2006 tagaseljaotsusega rahuldati K. K. hagi R. K. vastu ja R. K. ilt mõisteti K. K. kasuks välja 7 576 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud R. K. i kanda. Kohtuotsus jõustus 30.oktoobril 2006 ( tl 5-6). Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 67). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 12.detsembril 2006 (tl 9). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 8 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 3 100 krooni. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 3 000 krooni (tl 3). Eeltoodust lähtudes loeb kohus TsMS § 175 alusel 7 576 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Vastavalt RLS § 37 lg tuleb hagihinnalt 7 576 kroonilt tasuda riigilõivu 550 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt R. K. ilt välja mõista K. K. kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 550 krooni ja hageja esindaja kulu summas 3 000 krooni, kokku seega menetluskulu 3 550 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.