lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku pangakontodel on rahalisi vahendeid kokku 11.05 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustuvad 1 650 266 krooni. Võlgnik on maksevõimetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes täielikult 2005.a. novembris. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas lisaks võlgniku poolt märgitud käibevahendite puudusele ning vaidlustele tellijatega ja tellijate poolne lepingute ühepoolne lõpetamine, ka juhatuse liikme AL poolne hoolsuskohustuse rikkumine, äripartnerite halb valik ja nõuete õigeaegne esitamata jätmine tellijatele. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust kohtule ei esitanud. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on kasutanud sularaha, kassa arvestust ei ole aga esitatud perioodi 2005 august kuni november kohta, olemas on vaid suures koguses raamatupidamisest läbikandmata arveid ja tšekke. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatus jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses, mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et AL on alates 2005. a keskpaigast äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamata jätmisega, samuti 2005. a lõpus pankrotiavalduse esitamata jätmisega juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, kuna iga mõistlik inimene taolises ametis oleks aru saanud makseraskuste ilmnemisel vajadusest käituda korraliku ettevõtja hoolsusega ning kooskõlas äriseadustikus sätestatuga. Võlgniku juhatuse liige seda teinud ei ole. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldaja ei nõustu tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 4,048 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu brutosumma 5 263 krooni. Võlausaldaja on nõustunud pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et 4 kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 9 alusel kuulub ajutisele haldurile väljamaksmisele 5 263 krooni, millest kuulub kinnipidamisele kogumispension 105 krooni ja tulumaks 1 083 krooni ning millele lisandub sotsiaalmaks 1 737 krooni Harju Maakohtu tagatistekontole võlausaldaja poolt makstud 7 000 krooni arvelt.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AL’ele. Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.