kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. MA esitas kohtule 23.08.2007.a. hagi AA vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 16.06.2006.a. kohtumäärusega kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt määrati tütre C-I elukohaks hageja elukoht ja tütre E-K elukohaks laste isa elukoht. Pärast kompromissi sõlmimist elas E-K kohtu poolt määratud elukohas isa juures kuni 26.05.2007.a. Tütar lahkus isa juurest ja elab sellest ajast pidevalt hageja elukohas. Tütre lahkumise ajendiks isa juurest oli nähtuvalt 21.06.2007.a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kostja füüsiline ja psüühiline vägivald ning isa ja tütre vaheline tüli. Prokurör leidis, et kostja selline käitumine tekitas lapsele ebamugavustunnet ja negatiivseid emotsioone, mis on taunitavad. Hageja leiab, et kostja ei olnud õigustatud kasutama füüsilisi võtteid, mis tekitasid lapsele ebamugavustundeid. Hageja elab koos tütardega kolmetoalises korteris, kus lastele on eraldi kasutada üks tuba. Kõik laste õppimiseks ja mängimiseks mõeldud asjad ja muud vajalikud esemed asuvad seal. Kostja juures elades E-K käitumine koolis muutus mitterahuldavaks. E-K hakkas isa vähese tähelepanu ja ebapiisava nõudlikkuse tõttu II õppeveerandil eirama kooli kodukorda, samuti käitus ebaõpilaslikult, kodused tööd olid sageli tegemata. Hageja leiab, et laste lahutamine ei ole õige ning ei vasta laste huvidele, kuna kostja ei suuda pöörata pidevat tähelepanu laste kasvatamisele ja hooldamisele. Asjaolu, et lapsed on vahel viibinud kostja juures, ei tõenda, et kostja saab lapse või laste eest hoolitsemisega pikaajaliselt hakkama. Isa juurest saabudes on lapsed hoolitsemata välimusega ja ei ole järginud väljakujunenud päevarežiimi. Seega leiab hageja, et E-KA elukohaks peaks olema tema elukoht. Kohus on E-KAära kuulanud, laps soovib elada ema ja õe juures , samuti soovib laps käia koolis XXX. E-KA määratud korras esindaja on seisukohal, et E-Kelukohaks peaks edaspidi jääma hageja elukoht. Määratud esindaja on E-K kohtunud kahel korral: 04.09.2007 ja 11.09.2007: mõlemal juhul avaldas E-K soovi jääda elama ema ja noorema õe juurde ning suhelda isaga, keda E-K kõrgelt hindab ja kelle heakskiitu väga vajab. E-Kon rõõmsameelne, väga arenenud ja intelligentne laps: tema mõtted, kõneviis ja suhtlemisoskus on märkimisväärselt arenenud ja varaküps. Laps on ema ja noorema õe elukohas kohanenud, käib koolis, on klassikaaslastega sõbrunenud ja tegeleb klassivälise tööga. Hageja on nõudlik ja võimekas ema. E-K elukoha muutmine ja lapse saatmine tagasi isa elukohta ei ole mõistlik ega lapse huvides. Peatselt murdeikka jõudval tütarlapsel on vaja ema lähedust. Tähelepanuta ei saa jätta, et kostja elukohast vallas on E-K kooli minna ligi 40 km ja sama pikk tagasitee, mis ei ole mõistlik. 4 Eestkosteasutuste esindajate avaldasid 18.02.2008.a. toimunud istungil, et mõlemad vanemad saaksid laste kasvatamisega hakkama, kuid leidsid, et lapsed peaksid koos kasvama. Kostja leidis 18.02.2008.a. toimunud istungil, et ei saa olla kindlad, kelle juures E-K elada tahab, kuna tema mõtted muutuvad kiiresti. 23.04.2008.a. edastas eestkosteasutuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja kohtule e-postiga teate, mille kohaselt pooled on kokku leppinud, et poolte ühised lapsed jäävad elama hageja juurde. Kuna E-K soovib ema juures elada ning pooled on kokkuleppele jõudnud, et E-K elukohaks jääb ema elukoht, siis leiab kohus, et hageja nõue lapse elukoha kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada ning E-KA elukohaks tuleb määrata hageja elukoht. Kohus nõustub ka lapse määratud korras esindajaga, et hageja on nõudlik ja võimekas ema ning E-K elukoha muutmine ja lapse saatmine tagasi isa elukohta ei ole mõistlik ega lapse huvides. Peatselt murdeikka jõudval tütarlapsel on vaja ema lähedust ja tähelepanuta ei saa jätta ka, et kostja elukohast vallas on E-K kooli minna ligi 40 km ja sama pikk tagasitee, mis ei ole mõistlik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et poolte kooselust sündinud tütre E-KA elukohaks tuleb määrata lapse ema MA elukoht.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt
lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni alates elatishagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja kirjalikke vastuväited kohtule esitanud ei ole. Samuti ei avaldanud kostja 18.02.2008.a. toimunud istungil palju on kostja nõus maksma elatist laste ülalpidamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et hagi tuleb elatise nõudes rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis tütar E-KA ülalpidamiseks 2500 krooni alates 23.08.2007.a. kuni E-KA täisealiseks saamiseni, s. o XXX.a. ja igakuine elatis tütar C-IA ülalpidamiseks 2500 krooni alates 23.08.2007.a. kuni E-KA täisealiseks saamiseni, s. o XXX.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.