lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Puudutatud isik JBon nõus et temalt võetakse poeg M ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kuna poeg on raske närvisüsteemi kahjustusega ja JBei suuda enam poja eest hoolitseda. Poeg vajab pidevat järelevalvet, kõrvalabi ja juhendamist, millega Jelena enam toime ei tule. JBon nõus, et laps paigutatakse lastekodusse, kus tema eest hoolitsetakse ja kus ta saab piisavalt abi. JBkülastab Mi pidevalt. Puudutatud isik NBon nõus, et temalt võetakse M ära ilma vanema õiguste äravõtmiseta. NBei ole võimeline Mi eest hoolitsema seoses töökohustusega, kuid käib Mi pidevalt lastekodus vaatamas.
lg 1 sätestab, et kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus leiab, et MBei ole piisavalt kaalutlus- ja otsustusvõimega, kuna MB’il on diagnoositud raske sünnieelne närvikahjustus, mis käesolevalt tingib sügava liikumis- ja vaimupuude. Seega kohus ei kuula MB’it ära. Vastavalt sünnitunnistusele nr XXX on MB’i isa NBja ema JB. Asja arutamises on leidnud tõendamist, et JBja NBhoolivad lapsest ja külastavad teda pidevalt lastekodus, kuid kuna MB’il on diagnoositud raske sünnieelne närvisüsteemi kahjustus, mis käesolevalt tingib sügava liikumis- ja vaimupuude, vajab M pidevat kõrvalabi, juhendamist ja 3 ööpäevaringset järelvalvet, sest ta ei kõnele, ei kõnni, ei seisa ega ei ole võimeline ka istuma. M ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega ja suhtlemisega. Laps vajab pidevat järelvalvet kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tahtmatult tekitada kahju iseendale või kõrvalistele inimestele või varale. Olemasoleva puude tõttu ei ole M võimeline iseseisvalt elama. Jelena ja NBlahutasid abielu 12.07.2005.a. ning elavad sellest ajast praktiliselt lahus. Mõlemad töötavad. Nikolai Mi hooldamisel ja kasvatamisel Jelenat ei abistanud ning Jelena ei olnud seetõttu suuteline ise lapse eest vajalikul tasemel hoolitsema. Alates 2007.a. augustist viibib M XXX. Selles on lapsele tagatud ööpäevaringne erihooldus. JBsissetulek ei võimalda Mi ööpäevaringset erihooldust ja järelevalvet kodus korraldada. Laps vajab pidevat tegelusteraapiat, füsioterapeudi teenust, samuti ööpäevaringset kõrvalabi ja jälgimist, mida vanemad ei ole talle võimelised pakkuma. Kohase hoolduse puudumine kodus ohustab Mi edasist elu ja tervist kodus. Seega on lapse huvides tema paigutamine hoolekandeasutusse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus JB’lt ja NB’ilt MB’i ära võtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt PKS § 53 lg 3 tuleb anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise MB’i edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kellel tuleb korraldada MB’i paigutamine XXX tema hoolduse ja edasise rehabilitatsiooniravi teostamiseks.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda. Menetlusosalised teatavad, et ei kasuta õigust esitada kohtumäärusele määruskaebust ja paluvad kohtumääruse kohest jõustamist.
lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Seega lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega 0 päevani. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.