lg 1 lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta; määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 6 700 krooni ja välja maksta see riigi vahenditest; esitada prokurörile teatis kriminaalasja algatamiseks. KOHTUISTUNG
lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei reguleeri pankrotiasja ilma võlgniku esindaja osavõtuta arutamise korda. Seega selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda TsMS § 410 kui menetluse üldnormist. Nimetatud säte kohaselt ühe poole kohtuistungile mitteilmumisel võib kohus asja sisuliselt lahendada. Ajutine haldur on palunud pankrotiasja ilma võlgniku seadusliku esindaja osavõtuta sisuliselt lahendada. Võlgniku maksejõuetus on allpool tõendatud. Et vältida pankrotiasja menetluse venitamist, lahendab kohus asja sisuliselt ilma võlgniku seadusliku esindaja osavõtuta, pankrotiasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. 17. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku nimele kinnisvara, ehitisi ega rajatisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Nõudeid kolmandate isikute vastu võlgnikul ei ole. Võlgnikul on kohustusi 1 303 614,78 krooni, mis ületab tema vara 100%. Kuivõrd võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, siis on äriühing maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga 18. Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 1 lg 3 juriidiline isik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Pankrotiavalduse kohaselt võlgnik on jätnud oma kohustused täitmata alates 20.04.2007.a. Maksuhaldur on arestinud võlgniku arveldusarved pankades ning on esitanud kohtutäiturile avalduse maksuvõlgade sissenõudmiseks, mis ei ole andnud tulemusi. Üle aasta ei suutnud võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldada, mis kinnitab, et tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. 19. Pankrotiavalduse esitanud võlgniku võlausaldaja ei ole nõus vastavalt
Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kohus ei pea vajalikuks teiselt võlausaldajat, AS-ilt Hansapank pankrotimenetluse kulude tasumist nõuda, sest eeldab, et nõude suuruse 51.78 krooni tõttu tema tõenäoliselt ei hakka seda tegema. 20.
lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku pankrotivarast ei jätku tema kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi haldur ega kohus pole tuvastanud, mistõttu vastavalt
Halduril ja kohtul on tekkinud kahtlus maksejõuetuse tekkimise ja võlgniku poolt tehtud tehingute üle, mistõttu vastavalt
Ajutine halduri arvestuste kohaselt moodustab tema tasu 11 200 krooni ja bürookulu 1 180 krooni. Sellest haldur on palunud hüvitada riigi vahendistest 6 700 krooni.
lg5 alusel halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003.a määruse nr 71 (Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord) §1 lg7 pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Kuna võlausaldaja ei soovi pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha kanda, siis sama määruse §2 lg8 analoogia järgi kohus rahuldab halduri taotluse ja hüvitab talle riigi vahenditest 6 700 krooni. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.