TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-08-1676 Määruse kuupäev 29.08.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Indrek Jõesaare (Jõesaar) kaebus Lõuna Politse

§ 11lg 4); 2.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada määruse jõustumisel 18.08.2008.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 viitenumbriga 2900072770 haldusasjas nr 3-08-1676 tasutud riigilõiv 334 krooni Maarja Mirka kontole nr 10010475576013 SEB Pangas;

1. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega ning täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kaebaja taotlused 22.08.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Indrek Jõesaare kaebus Lõuna Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning kahju summas 11 101,72 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt menetleb Lõuna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Tartu talitus kriminaalasja nr
2. 30.01.2008 võeti Inderk Jõesaare ja Maarja Mirka valdusest sõiduauto BMW 530D, registreerimisnumbriga 541 TGY ning toimetati see Lõuna Politseiprefektuuri parklasse. 17.04.2008 esitas Indrek Jõesaar Lõuna Politseiprefektuurile avalduse, milles palus sõiduk viivitamatult tagastada või teatada sõiduki mittetagastamise põhjus ja seaduslik alus. Vastuseks avaldusele edastas Lõuna Politseiprefektuur 20.05.2008 Indrek Jõesaarele Tartu Maakohtu 12.05.2008 määruse, millega kohus määras arestida sõiduauto BMW 350D, registreerimisnumbriga 1 541 TGY. 16.07.2008 esitas Indrek Jõesaar Lõuna Politseiprefektuurile avalduse kahju hüvitamiseks, Lõuna Politseiprefektuur ei ole avaldusele vastanud ega kahju hüvitanud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Lõuna Politseiprefektuuri tegevus perioodil 30.01.2008 kuni 12.05.2008 oli õigusvastane. KrMS § 142 lg 2 sätestab, et vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Kaebaja märgib, et käesoleval juhul on sõiduauto arestitud 30.01.2008, eeluurimiskohtuniku määrus on tehtud alles 12.05.2008, mistõttu on Lõuna Politseiprefektuur rikkunud KrMS § 142 lg-s 2 sätestatut. KrMS § 142 lg 3 kohaselt edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestida eeluurimiskohtuniku loata, välja arvatud rahapesu objektiks olevat vara. Eeluurimiskohtunikule tuleb vara arestimisest teatada vara arestimisest alates 24 tunni jooksul ning eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise või sellest keeldumise viivitamata. Kui eeluurimiskohtunik keeldub loa andmisest, vabastatakse vara kohe aresti alt. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud tegemist edasilükkamatute asjaoludega, kuna isegi sõiduauto võimalikul edasisel võõrandamisel kaebaja poolt ei ole ohustatud sõiduauto omaniku huvid, kuivõrd tulenevalt AÕS § 95 lg-st 3 ei ole varastatud asja heauskne omandamine võimalik. Isegi kui tegemist oleks olnud edasilükkamatu juhuga, ei täitnud Lõuna Politseiprefektuur KrMS § 142 lg-s 3 sisalduvat nõuet teatada vara arestimisest eeluurimiskohtunikule 24 tunni jooksul arestimisest, so hiljemalt 31.01.
3. Kohtumääruses on viidatud ka KrMS § 470 lg-le 5, mille kohaselt edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist. Nimetatud toimingud protokollitakse käesolevas seadustikus sätestatud korras. Nimetatud sättele tuginemine on kaebaja arvates asjakohatu, kuivõrd puuduvad edasilükkamatud asjaolud vara arestimiseks, mistõttu ei olnud põhjendatud vara arestimine ning Lõuna Politseiprefektuuri tegevus on olnud õigusvastane, kuivõrd isikult võeti vara ära ilma õigusliku aluseta. Eeltoodu alusel taotleb kaebuse esitaja Lõuna Politseiprefektuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja märgib ka, et sõiduauto arestimisega on talle tekitatud kahju, kuivõrd tal ei olnud võimalust autot kasutada, samas oli tal kohustus tasuda igakuiseid liisingumakseid. 02.06.2008 esitas Indrek Jõesaar AS-le Hansa Liising Eesti avalduse müügilepingust taganemiseks ja krediidi tagasimaksetest keeldumiseks. Perioodil 30.01.2008 kuni 02.06.2008 on Indrek Jõesaar teinud 4 osamakset (15.02; 15.03; 15.04; ja 15.05.2008) kokku summas 11 101,72 krooni. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja märgib, et tal puudus võimalus kahju vältimiseks, kuivõrd tal oli AS Hansa Liising Eesti ees lepingust tulenev kohustus igakuiselt tasuda liisingumakseid. Kaebuse esitaja kinnitab, et kahju kõrvaldamine RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil ei ole võimalik. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kui Indrek Jõesaare õigusi ei oleks rikutud, oleks ta saanud sõiduautot liisingumaksete tasumise ajal kasutada. Käesoleval juhul on Inderk Jõesaar tasunud liisingumakseid saamata seejuures sõiduautot kasutada. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja arvates Lõuna Politseiprefektuur tekitanud talle kahju 11 101,72 krooni ulatuses, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Kohtu seisukoht 2 Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleva vaidluse lahendamiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale ning lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse. Seega peab kaebuse esitaja käesolevas vaidluses kaebuse esitama kas vahetult prokuratuurile või politseiprefektuuri kaudu prokuratuurile edastamiseks. KrMS § 229 lg 2 p 2 kohaselt menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendades võib prokuratuur või Riigiprokuratuur määrusega rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist ning p 3 kohaselt peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetluse käigus tehtud uurimisasutuse toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Nimetatud toimingu peale tuleb lähtudes KrMS §-st 228 kaebus esitada prokuratuurile, kellel on õigus oma määrusega tunnistada isiku õiguste rikkumist ning kõrvaldada õiguste rikkumine, mis võib muuhulgas seisneda ka väidetava kahju hüvitamises. Seega tuleb Indrek Jõesaarel Lõuna Politseiprefektuuri menetlustoimingu peale esmalt esitada kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning kui prokuratuur on tunnistanud isiku õiguste rikkumist ja ei ole kahju hüvitanud, tekib kaebajal võimalus ja alus esitada kahju hüvitamise taotlus halduskohtusse. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et Indrek Jõesaare kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (

§-de 3 lg 2 ja 11 lg 4).

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Seetõttu tuleb korraldada kaebuse halduskohtusse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamine. Roby Koik kohtunik 3