← Eesti

2-06-29609/3

2-06-29609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29609 Tsiviilasi OÜ Emtital avaldus A. A. kindlak

§ 175

lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 20 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 6500 krooni. Kostja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 6000 krooni (tl 6). Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on kohtule esitanud ainult viierealise taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses. Samuti on kostja esindaja töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt esindanud kostjat sama töövaidlusasja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis, mistõttu ei ole kohtule taotluse esitamise ettevalmistamiseks põhjendatud suur ajakulu. Asjas ei ole toimunud poolte vahel kirjalikku menetlust ega kohtuistungeid. Eeltoodust lähtudes loeb kohus

§ 175alusel 1000 krooni kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.

ITVLS § 24 lg 4 kohaselt tuleb kohtule esitatud taotluselt tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Vastavalt RLS § 37 lg 1 tuleb tsiviilasja hinnalt 15 360 kroonilt tasuda riigilõivu 1250 krooni. Kostja on riigilõivu tasunud 1400 krooni (tl 4). RLS §de 15 lg 1 p 1, 11 alusel on kostjal õigus taotleda ettenähtust suuremas summas (150 krooni) tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtumäärusega jäeti poolte menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt A. A. lt välja mõista OÜ Emtital kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 1250 krooni ja kostja esindaja kulu summas 1000 krooni, kokku seega menetluskulu 2250 krooni. Hagejal tuleb alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. 2

(3)Kohtunik: 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.