Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse
lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.12.2000.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale 28.02.2002.a. seisuga 818 krooni ja 15 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist ning tegutsedes heas usus nõuab viivist summas 817 krooni ja 15 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 1 635 krooni ja 30 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 alusel. Hagejapalub kostjalt välja mõista kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning õigusabikulud 1 500 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid - pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, arved, võlanõue, hageja registrikaart, riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid, kohtukulude arve. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus võttis hagi menetlusse ja 19.02.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kuna kostja kohta on registrites sama elukoha aadress, mis on märgitud hagiavalduses, siis 22.02.2008.a. palus kohus hagimaterjali kostjale edastamiseks politsei kaasabi. Ida Politseiprefektuuri teatel ei ela kostja tema registris oleval aadressil vaid Tallinnas. Kohus saatis hagimaterjali kostjale politsei teatatud aadressil, kuid hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kuna kostja ei ela registris märgitud aadressil, tema tegelik viibimiskoht ei ole kohtule teada, dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada isiku esindajale ega muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 23.05.2008.a. määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 20 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates.
5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 2 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 23.05.2008.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 222 lg. 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist võis ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Seega, kui üks pool ei maksa lepingujärgset tasu osutatud teenuse eest, siis selle tasu väljamõistmise nõue on põhjendatud. TSK § 233 lg. 1 alusel kohustis lõpetas nõuetekohaselt teostatud täitmine. Kohustis on täitmata. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Liitumislepingu kohaselt kohustuvad pooled täitma EMT NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja, mis on lepingu lahutamatu osa. Eeskiri on lisatud lepingule ja selle p.-s 7.7 on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. TSK § 230 lg. 1 järgi on hagejal õigus nõuda täitmisega viivitanud võlgnikult viivist vastavalt lepingule. Ka hageja viidatud VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui viiviste nõudes ja hagi kuulub rahuldamisele tervikuna.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja 3 õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190, 192, 222, 230 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 15. septembril septembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.