Seega pankrotihaldur rikkus oluliselt seadust, pannes hageja nõude kaitsmisele. Sellele juhtis hageja pankrotihalduri tähelepanu oma taotluses kokku kutsuda uuesti nõuetekaitsmise koosolek ning vaadata ta nõue uuesti läbi. Kuna haldur keeldus uue koosoleku kokkukutsumisest, siis hageja esitas oma nõude vastavuses
Hageja leiab, et
lg 4 tuleb tõlgendada laiendavalt ning jõustunud kohtuotsuse all tuleb mõista ka kohtumäärust, millega lõpetati kohtumenetlus seoses poolte vahel sõlmitud kokkuleppe (kompromissi) kinnitamisega. Seda hageja veendumust on kinnitatud ka Pankrotihaldurite Kojaga ning pankrotiseaduse väljatöötanud juristidega konsulteerides. Kostjate seisukohad Kostja OÜ YY ei tunnista hagi ja leiab, et halduri poolt hageja nõude kaitsmisele panemine oli põhjendatud. Kostja arvates on
lg 4 kohaselt tunnustatud ilma kaitsmiseta jõustunud kohtuotsusega rahuldatud nõuded. Hageja nõue põhineb kohtumäärusega kinnitatud kohtulikul kokkuleppel.
lg 4 mõtte on kostja arvates selles, et kaitsta ei ole vajalik nõudeid, mis on kohtuliku kontrolli läbinud. Selliseks lahendiks on vaid kohtuotsus. Vaidlustatud nõude kinnitamise ajal kehtinud ja ka praegusel ajal kehtiva menetlusseadustiku kohaselt kohus ei kontrolli nõude sisulist kehtivust määrusega kinnitades kompromissi. Seega pidi hageja nõue olema esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kostja osundab sellele, et hageja nõue esitaud kujul on ka aegunud, kuna
lg 2 kohaselt tuleb hagi kohtule esitada kui nõuet ei vaadata läbi ühe kuu jooksul nõude ülevaatamise avalduse esitamisest. Hageja esitas oma taotluse haldurile 11.07.2006.a., mis jõudis haldurini 14.07.2006.a. Seega oleks pidanud hagi esitatama kohtule hiljemalt 14.08.2006.a. hageja ja halduri vaheline kirjavahetus antud teemal ei oma tähendust tähtaja kulgemise seisukohalt. Kostja palub kohaldada aegumist. Pankrotihaldur samuti leiab, et hagi on aegunud ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Sisuliselt on hagi samuti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Pankrotihaldur leiab, et ta ei ole rikkunud 30.05.2006.a. koosoleku pidamisel seadust ja on õieti pannud nõude kaitsmisele. Pankrotihalduri arvates on hagi esitaud aga
Nimelt on hagi nõude tunnustamata jätmisel õigus esitada võlausaldajal ühe kuu jooksul koosoleku toimumisest, millel jäeti nõue tunnustamata. Koosolek toimus 30.05.2006.a. ja seega oleks hagejale olnud võimalus esitada hagi hiljemalt 30.06.2006.a., mida ta aga ei teinud. Haldur osundab samuti sellele, et hageja poolt on ekslik tugineda
lg 3, kuna selle kohaselt saab vaidlustada vaid kellegi nõude tunnustamist, kui seda üldkoosolek uuesti üle ei vaata. Hageja nõue jäi aga tunnustamata ning seda ei saaks selle sätte alusel üle vaadata ega ka vaidlustada. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata seoses esitaud nõude aegumisega.
lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
lg 3 järgi kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. TsÜS § 142 alusel on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud sõltumata sellest kummal alusel ta selle oleks esitatud. Hageja esitas hagi nõudes
lg 3 alusel tuginedes
Samas on hageja mööda lasknud
Vastavalt sellele on õigus pöörduda kohtusse 1 kuu jooksul „…uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates“. Hageja esitas vastava taotluse 11.07.2006.a. ja haldur sai selle kätte 14.07.2006.a. Seega oleks hagi tulnud sel alusel esitada hiljemalt 14.08.2006.a., kuid seda hageja ei teinud. Sellest tulenevalt on hagi esitatud seaduses toodud tähtaega eirates ning kuna kostjad tuginevad sellele, siis tuleb kohaldada aegumist. Ekslik on hageja seisukoht, et poolte vahel toimunud kirjavahetus omab tähendust ning tähtaja alguseks hagi esitamisel oli 29.08.2006.a., kui haldur hagejale teatas, et ta ei kutsus kokku uut üldkoosolekut hageja nõude arutamiseks. Tulenevalt
lg 3 on hagi esitamise tähtajaks 1 kuu alates uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Seega puudub alus lugeda tähtaja alguseks seaduses toodud tähtpäeva (uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates) asemel hageja poolt taotletavat tähtpäeva st aega, mil haldur teatas oma keeldumisest. Samas kohus kontrollib ka halduri poolt esitatud seisukohta, et hageja oleks saanud vaidlustada oma nõude mittetunnustamist
lg 1 toodud alusel ja tähtajal, kuid ka sel juhul on hagi aegumisega esitaud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt sellele sättele on õigus esitada hagi kohtule nõudega tunnustada hageja nõuet pankrotimenetluses 1 kuu jooksul alates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis nõude tunnustamata. Esitatud asjaoludel toimus nõuete kaitsmise koosolek, millel jäi hageja nõue kaitsmata 30.05.2006.a. ning sellest tulenevalt oli hagi esitamise viimaseks tähtpäevaks nõude tunnustamise hagi esitamiseks 30.06.2006.a. eeltoodust tulenevalt on antud asjas nõue esitaud ka sel alusel aegumisega ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Kuna hagi on mõlemal võimalikul alusel esitatud aegumisega, siis kohus ei pea otstarbekaks analüüsida nõude põhjendatust, kuna nõude aegumisel ei oma nõude põhjendatus õiguslikku tähendust. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2008.a otsus: 1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 26. septembri 2007. a. otsuse lõppjäreldus OÜ XX hagis OÜ YY ja AS-i S (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses, arvestades motiivide osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.