) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
ÜS-
lg 2 p 1 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud antud tsiviilasjas riigilõivu 28.12.2006.a. summas 200 krooni ja 17.01.2008.a summas 250 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseadus § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast.
Hageja põhinõue on summas 3 031,41 krooni. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli riigilõivu tasuda 250 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele enam tasutud riigilõiv 200 krooni ja pool tasutud riigilõivust s.o. 125 krooni kuna pooled sõlmisid kompromissi. Seega kergendab kohus kostja kohustust riigilõivu maksmise osas 100 krooni võrra ja peab võimalikuks ka see kinnitada poolte nõusolekuta, kuna see kergendab kostja olukorda ja ei muuda hageja olukorda halvemaks. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.