2-08-1721/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1721 Tsiviilasi KÜhagi EK(K ) vastu 8 015,84 krooni saamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Võtta hagist loobumine vastu.
3. Lõpetada menetlus KÜ hagis EK vastu 8 015,84 krooni saamiseks.
4. Jätta kohtukulud EK kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 18.01.2008.a. esitas KÜ hagi EK vastu 8 015,84 krooni saamiseks. 07.04.2008 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks kuna kostja on võla kohtumenetluse ajal tasunud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 19.05.2008 leidis kostja, et tema ei peaks menetluskulusid kandma. Ühistu esinaine S L on majast ära kolinud, ühistuliikmete palvele majauksi vahetada ta ei reageerinud. Samuti ei ole ta tulnud ühistu üldkoosolekutele. Majaelanikud elasid teadmatuses, sest vaid esinaisel oli juurdepääs ühistu arveldusarvele. Kostja leppis 3 korteriomanikuga kokku, et ei kanna raha ühistu arvele üle, vaid ostavad ise uued välisuksed. Siiani on kostja korralikult üüriarveid tasunud. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 järgi „kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.“ Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt „kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.“ Puudub vaidlus, et kostja tasus võla ära hagimenetluse ajal. Samuti ei vaidlusta kostja seda, et on kätte saanud hageja kirja, milles hageja teavitab kostjat võla mittetasumisel kohtusse pöördumisest. Seetõttu ei saa ka väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, seda saaks väita vaid juhul, kus hageja pöördub kohtusse ilma kostjat sellest eelnevalt hoiatamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Ühistusisesed probleemid tuleb lahendada vastavalt seadusele – korteriühistu üldkoosolek on kõrgeim organ, kes saab vastu võtta liikmetele siduvaid otsustusi ning valida või tagasi kutsuda juhatust. Käesolev menetlus neid suhteid aga ei puuduta. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 „menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.“ Meelis Eerik kohtunik