← Eesti

2-06-21902/4

Obsah (4)§ 407§ 444§ 468§ 162

2-06-21902 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2006 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlu

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostjad on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjatele teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjatelt hageja kasuks solidaarse võlgnevuse summas 33 512 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 27.detsembril 2005 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu kohaselt kostja K. K. le plasmateleri Samsung 34 575 krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksude näol jooksva kuu 27.kuupäevaks 1 383 krooni. Järelmaksuga müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja K. L. käenduslepingu, mille p 1.1 kohaselt juhul, kui ostja ei suuda täita endale lepinguga võetud kohustusi, vastutavad ostja ja käendaja müüja ees solidaarselt. K. K. ei täitnud maksegraafikut nõuetekohaselt. Hageja saatis 2.mail 2006 kostjatele kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 17.maiks 2006, milledele kostjad aga ei reageerinud. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2 kohaselt on müüjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui ostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset või ostja võlgnevus müüja ees on suurem kui kolme osamakse summa. Üldtingimuste p 6.4 kohaselt, lepingu erakorralise ülesütlemise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. 28.juunil 2006 saatis hageja kostjatele kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles hageja teatas järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisest. Hageja palus kostjatel 13.juuliks 2006 tasuda kõik lepingujärgsed osamaksed ja viivise, samuti teatas hageja kostjale leppetrahvi tasumise nõudest summas 4 149 krooni tulenevalt üldtingimuste p–st 6.4. Kostjad ei teinud määratud päevaks ühtegi makset. Müügilepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt kohustub ostja tasuma maksegraafikust mittekinnipidamisel viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Seisuga 10.august 2006 on viivis 254 krooni. Seega on hageja nõue 10.augusti 2006 seisuga 33 512 2

(3)krooni, millest võlgnevus tasumata kauba eest on 29 109 krooni, viivis 254 krooni ja leppetrahv 4 149 krooni. Neil asjaoludel esitas OÜ Koduliising hagi K. K. ja K. L. vastu VÕS §-de 76 lg 1, 3; 82 lg 2; 94; 113 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 208 lg 1 alusel välja mõista kostjatelt solidaarselt 33 512 krooni (tl 2-4). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 208 lg 1 millede kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vastavalt VÕS § -dele 76 lg 1, 2; 82 lg 2; 94; 113 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt 33 512 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.