3 sättest. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungil teatas kostja kohtule, et tal pole hagile vastuväiteid. Kostja andis kohtuistungil kohtule kirjaliku nõusoleku selle kohta, et ta on nõus oma poja S ülalpidamiseks maksma 2 500 krooni igakuist elatusraha. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest.
1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostjalt on Tallinna Linnakohtu 05.09.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/3/25-2839/01 välja mõistetud elatis summas 1 200 krooni lapse ülalpidamiseks. Antud summa ei ole hageja arvates lapse vajadustest lähtudes enam küllaldane ning hageja palub käesolevas hagis kohtul igakuist elatusraha suurendada 2 500 kroonini kuus ning elatis välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest Harju Maakohtule. Kostja hagile vastu ei vaielnud ning oli nõus maksma oma poja S ülalpidamiseks 2 500 krooni elatist kuus alates 15.01.2008.a.
§-i 61 lg. 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ei ole asjas väitnud, et kostja pole lapse ülalpidamiskohustust kohtu poolt määratud ulatuses täitnud, kuid aluseks võttes lapse kasvavaid vajadusi ei ole ka kohtu arvates 1 200 krooni elatusrahana ilmselt küllaldane rahasumma 1 kuus lapse ülalpidamiseks. Seega on hageja nõue suurendada elatusraha 2 500 kroonile kuus õiguslikult põhjendatud, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja vajadustest. Elatis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest Harju Maakohtule. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Pooled taotlesid kohtul kohaldada asjas lühendatud apellatsioonitähtaega 3 päeva ning kohus rahuldab taotluse. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.