← Eesti

2-06-14872/4

Obsah (6)§ 317§ 422§ 413§ 444§ 468§ 162

2-06-14872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number

§ 317lg 5 sätestatut.

Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et kohtusse mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud

§ 422

lg 1 sätestatud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Hageja esindaja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 44). Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 410, 413 lg 1, 3 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostjale on kohtukutse avalikult kättetoimetatud. Kohtukutses on märgitud, et hagimaterjalid saab kostja kätte Tartu Maakohtu Võru kohtumajast, mistõttu tuleb lugeda, et kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud. Seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 53 462, 55 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 8.veebruaril 2006 tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale krediiti 25 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 62 658, 77 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi. Kostja ei tasunud vaatamata meeldetuletusele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset. Hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 16.mai 2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kuna kostja ei ole hagejale ühtegi summat tasunud, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 25 000 krooni, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on 2 268, 60 krooni. Üldtingimuste p-de 5.1, 5.2, 4.3; VÕS § 113 lg 1 alusel on seisuga 12.juuni 2006 kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis 293, 94 krooni ning vastavalt üldtingimuste p 5.3 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidiisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma 2

(3)leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5 000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 4.3, 8.3 alusel kokku summas 900 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ehk saamata jäänud tulu nõude summas 20 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Neil asjaoludel esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi D. A. vastu 53 462, 55 krooni nõudes, millest 25 000 krooni on tagastamata krediidisumma; 2 268, 60 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 293, 94 krooni viivis; 5 000 krooni leppetrahv; 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 20 000 krooni kahjuhüvitis ning välja mõista kostjalt alates 12.juunist 2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 g 2 ; 108 lg 1, 113 lg1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1; 161 lg 2; 402; 416 millede kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning lepingut rikkunud lepingupoolel on kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus kokkulepitud leppetrahvi. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 413

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 53 462, 55 krooni ning alates 12.juunist 2006 kuni tagastamata krediidisumma 25 000 krooni täieliku tasumiseni viivis 25 % tagastamata krediidisummalt aastas.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.