§-de 206 lg 2; 428 lg 1 p 4 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga ja kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Hageja esindaja jääb kompromissi juurde ka pärast talle
§-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgede selgitamist (tl 33). Kohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada kuna see on kooskõlas
§-des 206 lg 2; 428 lg 1 p 4; 430 lg 3 sätestatuga ning see ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku olulist avalikku huvi, kompromissi on võimalik täita. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus
Seoses kompromissi kinnitamisega peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.
lg 2 p 1; 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. RLS § 11 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlemisel esitada riigilõivu võtjale kirjalik avaldus. Seega on hagejal õigus esitada seoses kompromissi sõlmimisega kirjalik avaldus Tartu Maakohtu Võru kohtumajja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral, kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotamises. Seega tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.