Lepingust lähtuvalt on viivis 0,5% päevas, s.o 180% aastas tasumata summalt, arvates arve tähtajast. Arvestuslikuks viivisesummaks on 39 914,10 krooni, mis ületab tasumata arvete kogusummat. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning pidades silmas ühtlasi Eesti Vabariigi kohtupraktikat palub hageja kostjalt välja mõista viivis võlgnevuse põhiosast väiksemas ulatuses, s.o summas 4 186,60 krooni. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 8 374,20 krooni, millest põhinõue moodustab 4 187,60 krooni ning viivis 4 186,60 krooni. Hageja esindaja saatis menetluse käigus kostja aadressile perioodil 11.04.2001.a. kuni 10.03.2005.a. 5 võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt eeskirjade p 4.2.4 kohustus kostja koheselt teatama hagejale oma nime, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest. Arvete mittesaamine, juhindudes eeskirjade punktist 6.8, ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Neil asjaoludel ja juhindudes VÕSRakS §-st 11,
§-dest 173 lg 1, 174, 190 lg 1,191, 222 lg 1, 2 ja 231 lg 1 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 4 187,60 krooni ja viivised summas 4 186,60 krooni, kokku 8 374,20 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi aegumise tähtaeg on möödunud. Hageja nõude aluseks on 13.09.2000.a. sõlmitud liitumisleping, mille alusel on esitatud arved, mis on muutunud sissenõutavateks vastavalt 18.12.2000, 18.01.2001, 18.02.2001, 18.03.2001 ja 18.04.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele.
järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt
lg 1, 191 lg 1 ja 192 võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga (viivisega), mis on kokku lepitud kirjalikus vormis. Leppetrahviks (viiviseks) loetakse lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Liitumislepinguga (tl 6) on tõendatud, et pooled on sõlminud 13.septembril 2000.a. lepingu, milles osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjadega ja hinnakirjaga, mis on lepingu lisa ning mida osapooled liitumislepingut alla kirjutades kohustuvad täitma. GSM 256 kasutamise eeskirjade (tl 10-11) p 4.2.2 kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt RLE poolt esitatud arved; p 4.2.4 kohaselt teatama koheselt RLE Müügiesindusse nime, passiandmete, aadressi, kontakttelefoni või teiste juriidiliste rekvisiitide muutumisel; p 4.2.5 kohaselt jääma RLE ees vastutavaks liitumislepingu tingimuste täitmise eest loovutades SIMkaardi kolmanda isiku kasutusse. Saldoseisust (tl 7) nähtuvalt on kostja võlgnevus 2.aprilli 2001.a. seisuga 4187,60 krooni. Liitumislepingu (tl 6) kohaselt maksude mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud viimasele kuupäevale järgnevast kalendripäevast 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem, kui 60 krooni kuus ühe mobiiltelefoni kohta. Hageja on arvestatud viiviste nõuet vähendanud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt 4186,60 kroonile, mis on väiksem põhivõlast. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud nõuete suurust. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et kostja koguvõlgnevus hageja ees koos viivistega 8374,20 krooni on tõendatud. Kostja taotleb nõude aegumise kohaldamist. Kostja on vastuses hagile viidanud VÕSRakS § 9 lg 2. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, sest kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1,2 kohaselt kohaldatakse TsÜS ning VÕS aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS (2002.a.) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS (1994.a.) §113 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks hiljemalt 3
järgi isik, kes ei täitnud kohustist, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist. Hagejaga lepingu sõlmimisel võttis kostja endale kohustuse arvete tähtaegseks tasumiseks ka SIM-kaardi loovutamisel kolmanda isiku kasutusse. Kostja vande all antud seletusest (tl 40) nähtuvalt tuli tema vanemate poole inkassofirma võlateade ja kostja küsis lapse isa käest, kas ta tegeleb selle asjaga. Tahtlik käitumine ei seisne üksnes teo tagajärgede soovimises, vaid ka nende saabumise möönmises. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud liitumislepinguga ettenähtud maksete mittetasumine kostja poolt on lepingust tulenevate kohustuste tahtlik rikkumine ning sellest tulenevalt tuleb vastavalt TsÜS §146 lg 4 kohaldada asjas 10-aastast nõude aegumistähtaega. Kuna nõue esitati veidi rohkem kui viie aasta möödudes nõude sissenõutavaks muutumisest, siis ei ole hageja nõue aegunud. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 8374,20 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.