← Eesti

2-05-21717/8

2-05-21717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. oktoober 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-21717 Tsivii

§ 168lg l p 4 annab osanikele õiguse valida ja tagasi kutsuda juhatuse liikmeid.

OÜ Võrko kuulub täielikult Võru linnale, mistõttu on linnavalitsusel õigus kutsuda tagasi juhatuse liikmeid. Hagejaga sõlmitud teenistuslepingu punkt 7.3 nägi ette, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel osanike algatusel makstakse juhatuse liikmele kompensatsiooni 3 kuu palga ulatuses tingimusel, et vabastatav juhatuse liige ei asu l kuu jooksul tööle Võru Linnavalitsuses, tema hallatavates asutustes või Võru linnale kuuluvates äriühingutes. Teenistuslepingu punkt 7.4 sätestab, et lepingu punktis 7.3 sätestatud kompensatsiooni ei maksta juhul, kui leping lõpetatakse seoses ühingu pankrotistumisega või sundlõpetamisega või seoses juhatuse liikme suhtes usalduse kaotamisega, mille aluseks olevad asjaolud on leidnud tõendamist. OÜ Võrko ainuosanik on Võru Linnavalitsus, kes on vormistanud juhatuse liikme tagasikutsumise linnavalitsuse korraldusega. Samas ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud õigusaktiga, mis kuuluks vaidlustamisele halduskohtumenetluse korras. Realiseerides

§-st 168 lg l p 4 tulenevaid õigusi, tegutses linnavalitsus äriühingu osanikuna, mistõttu on tegemist võlaõigusliku vaidlusega. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid ega pannud toime mingeid selliseid tegusid, mis võinuks olla aluseks usalduse kaotusele. Hageja on täitnud oma töökohustusi korrektselt ning linnavalitsus pole teinud talle mingeid etteheiteid. Ettevõttes ei ole tuvastatud raamatupidamiseeskirjade rikkumisi, samuti ei ole esitatud pretensioone OÜ Võrko poolt väljastatud arvete osas. Usalduse kaotus eeldab tööandjale kahju tekitamist, tema maine olulist kahjustamist või vara ohtu asetamist, kusjuures oht vara säilimisele peab olema reaalne, mitte oletatav ning ebamäärane. Taolisele seisukohale on Riigikohus asunud lahendades usalduse kaotuse tõttu töölepingu lõpetamisega seonduvaid vaidlusi. Hageja leiab, et temaga sõlmitud teenistusleping on lähedane töölepinguga ning seega tuleb selle lõpetamise hindamisel kohaldada samalaadseid põhimõtteid. Hageja leiab, et kuna teenistuslepingu p 7.4 kohaldamine eeldab tõendatud faktide esinemist, sellised asjaolu aga puuduvad, siis on linnavalitsus alusetult jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. VÕS §-s 76 lg l on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Võru Linnavalitsusel, kui OÜ Võrko osanikul, oli õigus muuta juhatuse koosseisu vastavalt enda soovile, kuid seda tehes pidi osanik täitma endale teenistuslepinguga võetud kompensatsiooni maksmise kohustust. Kostja ei ole seda kohustust täitnud. Neil asjaoludel palub U. L. hagis OÜ Võrko vastu VÕS § 76 lg l alusel välja mõista OÜ-lt Võrko U. L. kasuks kompensatsioon teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest summas 31 200 krooni. Hageja on esitanud hagi tõendamiseks kirjalikud tõendid ja tunnistaja T. P. . 2

(10)KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb kirjalikus vastuses hagile vastu, viidates järgmistele asjaoludele (tl 18-19). Võru Linnavalitsuse 10. novembri 2005 korralduse nr 976 punktis 2 on esitatud hageja tagasikutsumise põhjusena usalduse kaotus ja on kirjeldatud selle sisu: raamatupidamise korraldamise nõuete puudulik täitmine, mis seisneb väljastatud arvetel teenuste ebaõiges ja puudulikus kajastamises,

§-s 183 sätestatu ja teenistuslepingu p 4.4.l nõuete rikkumises. Osaniku poolt on korduvalt nõutud arvete ja arvete algdokumentide korrektset vormistamist, juhatuse liige on jätnud talle antud korraldused täitmata. Kostja leiab, et hagi on tõendamata, äriühingu juhatuse liikme lepingule ei laiene tööõiguslik regulatsioon. Kostja vastuväiteid põhistavad hageja poolt esitatud leping ja linnavalitsuse korraldus. Ka ei ole hageja oma nõuet põhistanud lepingu p 7 kohaselt, puuduvad tõendid tema tööle asumise või mitteasumise kohta lepingu tingimustel. RPS § 7 lg 1 p 3, 4 sätestab algdokumentide vormistamise kohustuslikud nõuded, sealhulgas majandustehingu sisu, arvnäitajad (kogus, hind, summa). OÜ Võrko raamatupidamise algdokumentides, tööde üleandmise- vastuvõtmise aktides, mis on allkirjastatud hageja poolt, esineb majandustehingu kirjeldus (tööde nimetus)- töökulu, mehhanismide kasutamine, materjalid, arved, täitmata on arvnäitajate osa, milliste dokumentide põhjal on alust arvata, et RPS § 7 nõudeid ei ole täidetud ja seeläbi on rikutud ka RPS § 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, mis on sisuliselt hageja poolt lepingu p 4.4.1 sätestatud kohustuse rikkumine. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse on vastu võtnud osanikuna Võru Linnavalitsus, kusjuures tegemist on kaalutlusotsustusega. Kostja ei ole tõendeid esitanud, kuid on kirjalikus vastuses viidanud hageja poolt esitatud teenistuslepingule ja Võru Linnavalitsuse korraldusele (tl 18). Kolmas isik kostja poolel, Võru linn, on väljendanud kirjalikult oma arvamust hagi suhtes (tl 35, 51-52), milles vaidleb hagile vastu, viidates järgmistele asjaoludele. Võru Linnavalitsus, tegutsedes OÜ Võrko ainuosanikuna, kutsus korraldusega 10. novembrist 2005 tagasi juhatuse liikme U. L. . Tagasikutsumise põhjuseks oli usalduse kaotus, raamatupidamise korraldamise nõuete puudulik täitmine, mis seisneb väljastatud arvetel osutatud teenuste ebaõiges ja puudulikus kajastamises,

§-s 183 sätestatu ja teenistuslepingu p 4.4.1 rikkumises. Osaniku poolt korduvalt esitatud nõuded arvete ja arvete alusdokumentide korrektseks vormistamiseks jättis U. L. täitmata. Sisuliselt hindas osanik raamatupidamisnõuetele mittevastavaks dokumendid, kus arve alusdokumendina esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktid ei sisaldanud informatsiooni, mida vastavalt aktide päises oleva sõnastuse kohaselt „ tehtud tööde kogused, kvaliteet ja maksumus" oleks pidanud sisaldama. U. L. esitas OÜ Võrko juhatajana järjekindlalt arvete aluseks olevates aktides mitte tehtud tööd ja teenused, vaid summaliselt töötasu, sotsiaalmaks, puhkusetasu, aiakäärid, kühvel, hari, vars, kinnas, jõhv, liim, GAZ-53,ZIL-1 30 jne. Nendest andmetest ei selgu, millises mahus mingeid töid tehti ja teenuseid osutati ja see ei vasta RPS § 7 nõuetele ja ei täida RPS § 45 sätete kohaselt raamatupidamise läbipaistvuse nõuet. Võru Linnavalitsus ostis OÜ-lt Võrko teenustena teede ja tänavate hooldust, haljastute ja kalmistute hooldust ning tänavavalgustuse hooldust. OÜ Võrko poolt esitatud arvetel kajastus teenuse nimi ja ühik, sisulist informatsiooni pidi 3

(10)sisaldama arvele lisatud akt. Esitatud aktidest ei selgu milliseid töid, kus ja millises mahus tehti, puuduvad enamasti ka ühikuhinnad. Sisuliselt samad vead on esinenud raamatupidamisdokumentides pidevalt, kui U. L. oli juhatuse liikmena raamatupidamise eest vastutav isik. Kolmas isik on esitanud oma väidete tõendamiseks kirjalikud tõendid, aktid (tl 36-42). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades järgmiste kohtu tuvastatuks loetud asjaolude, esitatud põhjenduste, tehtud järeldustega.
  1. Lepinguga (tl 5-7) on tõendatud, et OÜ Võrko ja U. L. sõlmisid
  2. märtsil 2005 OÜ Võrko juhatuse liikme teenistuslepingu, mille p 2.1 kohaselt on U. L. valitud ühingu juhatuse liikmeks Võru Linnavalitsuse korraldusega
  3. jaanuaril 2005 volituste tähtajaga kolm aastat. Võru Linnavalitsuse
  4. novembri 2005 korralduse nr 976 punkti 1 kohaselt on OÜ Võrko juhataja U. L. kutsutud tagasi alates
  5. novembrist
  6. Korralduse punktis 2 on põhjendatud tagasikutsumist (tl 10). Kohtumäärusega (tl 64-65) on tõendatud, et Tartu Halduskohus on määrusega
  7. detsembrist 2005 tagastanud U. L. kaebuse selle korralduse p 2 tühistamiseks läbivaatamatult pädevuse puudumise tõttu. Seega on see Võru Linnavalitsuse korraldus jõus. Hageja selgitustest nähtuvalt ei ole pooltel käesolevas asjas vaidlust selle üle, et hageja on tagasi kutsutud OÜ Võrko juhataja teenistuskohalt.
  8. Registrikaardi ärakirjaga (tl 8-9) on tõendatud, et Võru Linnavalitsus oli vaidlusalusel perioodil kostja ainukeseks osanikuks. Võru Linnavalitsuse
  9. novembri 2005 korralduse nr 976 punkti 2 kohaselt on OÜ Võrko juhatuse liikme U. L. tagasikutsumise põhjuseks usalduse kaotus, raamatupidamise korraldamise nõuete puudulik täitmine, mis seisneb väljastatud arvetel teenuste ebaõiges ja puudulikus kajastamises,

§-s 183 sätestatu ja teenistuslepingu p 4.4.l nõuete rikkumises. Osaniku poolt on korduvalt nõutud arvete ja arvete algdokumentide korrektset vormistamist, juhatuse liige on jätnud talle antud korraldused täitmata. Hageja, vaidlustamata tema tagasikutsumist, leiab, et tema tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu ei ole põhjendatud kuna kostja ei ole tõendanud usalduse kaotuse aluseks olevate asjaolude esinemist. Neil asjaoludel leiab hageja, et kostja peab täitma teenistuslepingu punktist 7.3.2 tuleneva kohustuse ning maksma hagejale kompensatsiooni kolme kuu juhatuse liikme tasu ulatuses.

  1. Kohus leiab, et juhatuse liikmega sõlmitav leping juhatuse liikme ülesannete täitmise kohta on oma olemuselt käsundusleping, mida reguleerivad VÕS §-d 619-
  2. TLS § 7 p 10 kohaselt ei kohaldata juhatuse liikme suhtes töölepingu seadust. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et vaidluse rakendamisel teenistuslepingu üle, tuleks arvestada Riigikohtu kohtupraktikaga, mis käsitleb töölepingu lõpetamist usalduse kaotuse tõttu. Poolte vahel sõlmitud teenistuslepingu p 7.3 ja 7.3.2 kohaselt makstakse juhatuse liikmele lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel osanike algatusel kompensatsiooni 3 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses tingimusel, et vabastatav juhatuse liige ei asu ühe kuu jooksul tööle Võru Linnavalitsuses, tema hallatavates asutustes või Võru linnale kuuluvates äriühingutes. 4

(10)Kohtuotsuses eespool viidatud tõenditest nähtuvalt on hageja tagasi kutsutud ennetähtaegselt, temaga sõlmitud teenistusleping on lõpetatud osanike algatusel ennetähtaegselt seoses usalduse kaotamisega. Tööraamatu ärakirjaga, Haanja-Ruusmäe Põhikooli õiendiga on tõendatud, et hageja ei ole asunud pärast tagasikutsumist l kuu jooksul tööle Võru Linnavalitsuses, tema hallatavates asutustes või Võru linnale kuuluvates äriühingutes (tl 2324, 62). Seega puuduvad hageja suhtes need kompensatsiooni mittemaksmist põhjendavad asjaolud. Kostja esindaja on esitanud väite, et käenduslepingus ei ole kirjas, et usalduse kaotus peab olema põhjendatud (tl 329-333). Kohus leiab, et see kostja väide ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud teenistuslepingus kokku lepituga. Teenistuslepingu punktis 7.4 on sätestatud, et lepingu punktis 7.3 sätestatud kompensatsiooni ei maksta juhul, kui leping lõpetatakse seoses juhatuse liikme suhtes usalduse kaotamisega, mille aluseks olevad asjaolud on leidnud tõendamist. Seega tuleneb lepingu punktist 7.4 üheselt, et usalduse kaotuse aluseks olevad asjaolud peavad olema tõendatud. Seega on lõppkokkuvõttes pooltel vaidlus selle üle, kas teenistuslepingu punktis 7.4 märgitud kompensatsiooni mittemaksmist põhjendava usalduse kaotuse aluseks olevate asjaolude esinemine on leidnud tõendamist. Hageja oli sõlminud teenistuslepingu OÜ-ga Võrko ja kohus leiab poolte vahel sõlmitud teenistuslepingu punktis 7.4 sätestatut tõlgendades, et usalduse kaotamise aluseks olevate asjaolude esinemist tuleb tõendada eelkõige kostjal. 4. Kostja on kirjalikus vastuses hagile viidanud hageja suhtes usalduse kaotusega seoses Võru Linnavalitsuse 10. novembri 2005 korralduse nr 976 punktis 2 toodud usalduse kaotust kirjeldavatele asjaoludele:

§-s 183 sätestatu, teenistuslepingu punktis 4.4.1 rikkumisele. Kirjalikus vastuses on kostja viidanud hageja poolt ka RPS §-des 4; 7 lg 1 p 3, 4 sätestatu rikkumisele (tl 18-19).

§ 183

kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist ja hagejaga sõlmitud teenistuslepingu p 4.4.1 kohaselt on hageja kui juhatuse liikme üheks peamistest ülesannetest ühingu raamatupidamise korraldamine. RPS §-s 4 on sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuded. RPS § 7 lg 1 p 3, 4 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema tehingu majanduslik sisu ja tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). VÕS § 620 lg 1, 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, kusjuures käsundisaaja peab täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kohus leiab, et kuna hagejaga sõlmitud teenistusleping on oma olemuselt käsundusleping, siis tuleneb VÕS §-st 620 lg 1, 2 hageja kohustus käsundisaajana täita teenistuslepingut vajaliku hoolsusega. Vajalik hoolsus eeldab hageja poolt

§-s 183, RPS §-s 4 ja teenistuslepingu punktis 4.4.1 sätestatud osaühingu raamatupidamise korraldamist ning RPS §-s 7 lg 1 p 3, 4 algdokumentide kohta sätestatu järgimist. VÕS §-st 621 lg 1 tuleneb hageja, kui käsundisaaja, kohustus täita käsundiandja juhiseid. 5

(10)
  1. Kolmas isik kostja poolel on esitanud hageja suhtes usalduse kaotuse tõendamiseks hageja töötamise ajal OÜ Võrko juhatajana koostatud ja Võru Linnavalitsusele esitatud aktid (tl 3642). Nendest tõenditest aktidel, mis asuvad toimiku lehtedel 37-39, ei ole märgitud mõõtühikut, hinda, maksumust. Hageja taotlusel on kohus välja nõudnud kolmandalt isikult kõik hageja töötamise perioodil Võru linnale esitatud aktid (tl 113-320). Aktidest (tl 287, 293294, 302-303) nähtub, et OÜ Võrko poolt on lisaks kolmanda isiku poolt kohtule esitatud koondaktidele koostatud samade asjaolude kohta ka detailsemad aktid, mis on samuti Võru linnavalitsusele esitatud. Kohus leiab, et nendes täpsustatud aktides on märgitud algdokumentidele nõutavad tehingute arvnäitajad: kogus, hind, summa ning nendest nähtub ka tehingute majanduslik sisu (näiteks teede jooksev remont jne). Vajalikud andmed on ka kolmanda isiku poolt kohtule esitatud aktidel, mis asuvad toimikus lehtedel 40-
  2. Kolmanda isiku esindaja väidab, viidates ka hageja taotlusel esitatud aktidele ja arvetele, et peaaegu kõigi aktide puuduseks on see, et välja on toodud küll töötasu, kuid ei ole märgitud tööde kogust, kvaliteeti ja maksumust, aktides on kasutatud arusaamatuid ühikuid, aktidest ei ole arusaadav kuhu on kulutused tehtud, kuidas on neid kulutusi kontrollitud. Täpsustatud aktid on koostatud hiljem Võru linnavalitsuse nõudmisel. Kolmanda isiku esindaja selgitab samas, et tõendeid hagejalt täpsustatud aktide nõudmise kohta tal ei ole (tl 329-333). Hageja selgitab, et hageja tööperioodi algusest nõuti koondaktis toodu lahtikirjutamist ja seda hageja ka korraldas. Hageja selgitab, et aktides märgitud töötasu üldsumma aluseks on töökäsud, mille üksikasjalik kajastamine aktis oleks tehniliselt keeruline kuna töid tegid paljud inimesed. Kuid töökäsud tehtud tööde kohta on kostjal olemas ja need on kontrollitavad. Peale arvete ja aktide koostati veel algdokumendid, mis jäid OÜ-sse Võrko. Hageja selgitab ka aktides kasutatud lühendite tähendust (tl 329-333). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja poolt viidatud töökäsud ja teised algdokumendid puuduksid või neile ei oleks kantud kõiki andmeid, mis algdokumendil peavad olema. Neil asjaoludel, ei ole tõendatud nende tõenditega kostja ja kolmanda isiku väited, et hageja oleks kajastanud arvetel osutatud teenuseid ebaõigesti ja puudulikult, vormistanud algdokumente ebakorrektselt või jätnud osaniku korraldused täitmata.
  3. Hageja taotlusel on kolmas isik esitanud kohtule aktid ja arved, mis on hageja töötamise ajal kolmandale isikule esitatud (tl 113-320). Hageja esindaja selgitab, et hageja soovib nendega tõendada, et peale lühikeste aktide, mis on kohtule esitatud kolmanda isiku poolt, esitati ka pikemad aktid, kus on kõik vajalikud andmed. Toimiku lehtedel 117, 121,123, 136, 142 asuvad dokumendid käsitlevad perioodi, kui U. L. ei olnud OÜ Võrko juhatuse liige. Need tööd tehti varem ja hagejal puudus võimalus midagi mõjutada. Hageja esindaja leiab, et linnavalitsuse töötaja on aktides märgitud tööd sisuliselt vastu võtnud ja andnud korralduse arved tasuda, siis järelikult oli kõik korrektselt esitatud ja hagejale etteheiteid ei ole. T. T. P. sai aktidest aru ja kui oli probleeme, siis täpsustati. Täpsustustes said asjad selgeks, et tegelikult on kõik tööd tehtud täpselt nendes summades, mis on kirjas aktides. Mingisuguseid sisulisi probleeme olnud ei ole (tl 329-333).
  4. Hageja poolt esitatud tunnistaja T. P. kinnitab järgmisi asjaolusid (tl 326-328). T. T. P. töötas Võru Linnavalitsuses 15.aprillist 2004 kuni novembrini 2005 abilinnapeana ja tema haldusalas oli kureerida linna hooldust ja neid töid tegi OÜ Võrko. Igal kuul vormistati aktid. Iga kuu lõpus toodi töökäsud, kus olid peal mahud ja summa. Dokumentide vormistamises ei tehtud olulisi muutusi, kuna vana süsteem toimis ja valmistuti riigihangeteks, millest oleks tulenenud uued muutused. Tööde üleandmise aktid jõudsid koos 6
(10)arvetega tunnistajani, kes viseeris arveid linnavalitsuse poolt. Mõõtühikute üle ei olnud probleeme. Igal esmaspäeval olid nõupidamised. Kui olid probleemid mõne üksiku küsimusega, et mahud võivad olla valed, oli mahtude üle kontrollimist ja asi räägiti selgeks. Tunnistaja oli kursis OÜ Võrko majandustegevusega. OÜ-l Võrko ei olnud kirjalikku lepingut linnaga ja töö toimus suulise lepingu alusel. Tehti järelkontrolli ja jäädi rahule. Vastava ala spetsialist oskaks aktidest aru saada. U. L. ei olnud dokumentide vormistamise poolelt sisulisi etteheiteid, ta tegi oma tööd hoolikalt. Tagasikutsumine ei olnud U. L. töö tulemusest sõltuv, vaid sellest, et U. L. vahetas parteid. Tunnistajale ei ole teada, et hageja jättis midagi tegemata ja tal ei olnud alust L. mitte usaldada.
  1. Hageja on esitanud kohtule erikontrolli aruande
  2. juunist 2005, so perioodi kohta, kui kostja juhatajaks oli hageja (tl 25-29). Selle aruande on koostanud Võru Linnavalitsuse sisekontrolör. Aruandes on muuhulgas märgitud, et OÜ Võrko raamatupidamise üldine korraldus vastab nõuetele ja arvestus on peetud heast raamatupidamistavast lähtudes. Kostja majandusaruandes
  3. aasta kohta (tl 74-108) on kostja juhatus muuhulgas märkinud, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Selline kostja juhatuse kinnitus lubab järeldada, et kui aastaaruanne kajastab kõike õigesti, siis pidid olema algdokumendid kostja juhatuse arvates koostatud kooskõlas seadusega. Seega kinnitavad need tõendid hageja väidet, et kostja raamatupidamine oli korraldatud vastavalt nõuetele ja koostatud algdokumendid sisaldasid kõiki vajalikke andmeid, sh RPS §-s 7 lg 1 p 3, 4 märgitud andmeid. Kostja on vastuväidetes hagile viidanud ka RPS §-le 45, raamatupidamise läbipaistvuse nõudele. Hageja selgitab, et kostja käive aastas oli alla 10 miljoni krooni (tl 332). Seega ei kehti RPS §-s 45 sätestatud raamatupidamise läbipaistvuse nõue kostja suhtes. Kuid kohtule ei ole ka esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja raamatupidamine ei oleks RPS § 45 mõttes läbipaistev ja ei vastaks RPS §-s 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõuetele või, et hageja oleks rikkunud

§-s 183 sätestatut või teenistuslepingu punktis 4.4.1 kokkulepitut. Seega ei ole tõendatud kostja väide, hageja poolt raamatupidamise korraldamise nõuete puudulikus täitmises, arvetel osutatud teenuste ebaõiges ja puudulikus kajastamises ning alusdokumentide ebakorrektses vormistamises.

  1. Kohus teeb lõppkokkuvõttes kohtule esitatud tõenditest ja kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest järgmised järeldused. 9.
  2. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud teenistusleping ja poolte õigussuhe on kvalifitseeritav käsunduslepinguna. Kostja ja kolmanda isiku vastuväidetest hagile nähtub, et hageja usalduse kaotus on seostatud VÕS §-s 620 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumisega ning VÕS §-s 621 lg 1 sätestatud käsundiandaja juhiste täitmata jätmisega kostja ja kolmanda isiku poolt näidatud osas. Kohus leiab, et hageja on täitnud käsunduslepingut vajaliku hoolsusega. Kohus ei ole tuvastanud hageja poolt sellist RPS §-des 4; 7 lg 1 p 3, 4;

§-s 183 ja poolte lepingu punktis 4.4.1 sätestatu rikkumist, mida oleks põhjust käsitleda hageja suhtes usalduse kaotuse aluseks oleva asjaoluna teenistuslepingu p 7.4 mõttes. 9.

  1. Erikontrolli aruande,
  2. majandusaasta aruandes väljendatud kostja juhatuse arvamuse kohaselt oli kostja raamatupidamine korraldatud vastavalt nõuetele, seega ka RPS §-s 4;

§-s 183, teenistuslepingu p 4.4.1 sätestatud nõuetele. Kolmanda isiku poolt ja hageja taotlusel on kohtule esitatud hageja teenistuse ajal koostatud aktid, mille on tõendatud, et hageja on esitanud Võru Linnavalitsusele peale koondaktide ka algdokumentidele nõutavate andmetega aktid teenuste majandusliku sisu, tehingute koguse, hinna, summa kohta. Ei ole tõendatud, et töötasude kohta puuduksid kostjal vajalikud alusdokumendid. T. P. on Võru Linnavalitsuse 7

(10)esindajana aktid vastu võtnud ning nende alusel on teostatud kostjale ülekanded, mis samuti kinnitab, et aktid on vastanud nõuetele. Seega on tõendatud, et hageja poolt esitatud algdokumendid vastavad ka RPS §-s 7 lg 1 p 3, 4 sätestatud nõuetele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pärast hageja teenistusperioodi alguses osaniku poolt täpsustatud aktide nõude esitamist, oleks tulnud täpsustavaid akte hagejalt veel täiendavalt ja korduvalt nõuda. Sellist hagejalt täiendavate aktide nõudmist ei tõenda ka tunnistaja P. . Seega hageja, täites osaniku juhiseid, esitas need ise. Seega ei ole tõendatud osanike poolt korduvalt arvete ja algdokumentide korrektse vormistamise nõudmine ja hageja poolt selle korralduse täitmata jätmine. 9.
  1. Kuna tunnistaja P. oli Võru linna esindaja, kes pidevalt ja vahetult hagejaga suhtles, siis on tunnistaja ütlused olulised hinnangu andmisel hageja juhatuse liikme ametist tagasikutsumise aluseks olevate asjaolude hindamisel. Kostja ei ole esitanud väidet, et tunnistaja P. ütlused oleksid mitteusaldusväärsed, kuid kostja esindaja väidab, et tunnistaja ei ole oma raamatupidamisalase ettevalmistuse puudumise tõttu võimeline andma hinnangut hageja poolt raamatupidamise korraldamise olukorrale (tl 329-333). T. P. on kinnitanud, et oma varasema töökogemuse tõttu majandusettevõtte juhina on tal vajalikud teadmised raamatupidamise korraldamisest. Neil asjaoludel puudub kohtul alus tunnistaja P. ütluste mitteusaldamiseks. Pealegi kinnitavad tunnistaja P. väiteid ka teised hageja taotlusel esitatud tõendid: erikontrolli aruanne, kostja
  2. majandusaasta aruandes väljendatud kostja juhatuse arvamus ja hageja taotlusel kohtule esitatud hageja teenistuse ajal koostatud ning Võru Linnavalitsusele esitatud aktid ja arved. T. P. i ütlustega on ümber lükatud kostja ja kolmanda isiku väited hageja poolt arvete ja arvete algdokumentide ebakorrektses vormistamises ja osaniku korralduste täitmata jätmises. T. P. kinnitab, et tal ei olnud hagejale etteheiteid dokumentide vormistamise osas ja antud korraldused täitis hageja kohusetundlikult ning tunnistajal puudus alus hageja mitteusaldamiseks teenistusalase tegevuse põhjal. Ühtlasi kinnitab tunnistaja, et aktides kasutatud lühendid ja aktid tervikuna on talle arusaadavad ja vajadusel järele kontrollitud. Üksikud probleemsed asjad kontrolliti üle ja räägiti selgeks. Kohus leiab, et sellist üksikute probleemide tekkimist igapäevase tegevuse käigus ei ole alust pidada hageja poolt hoolsuskohustuse rikkumiseks, vaid tegemist on hageja poolt teenistuslepingu täitmise käigus tekkinud probleemide tavapärase lahendamisega ja ei ole põhjust käsitleda seda usalduse kaotuse alusena teenistuslepingu p 7.4 mõttes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kontrolli käigus oleks tuvastatud hageja poolt teenistuskohustuste rikkumisi. Tunnistaja kinnitab ka, et hageja töö ei andnud alust tema usalduse kaotusele, vaid hageja tagasikutsumise põhjuseks oli erakonna vahetus. Kohus leiab, et hageja poolt käsunduslepingu täitmise, usalduse kaotuse hindamise aluseks saavad olla ainult hageja poolt käsunduslepingu täitmisega seotud asjaolud, mitte muud tunnistaja poolt viidatud põhjused. Võru Linnavalitsusel oli kostja osanikuna võimalus

§-de 166; 168 alusel aktide puuduste korral täiendava teabe saamiseks ja kontrolli teostamiseks. Sellega on ümber lükatud ka kolmanda isiku väited aktide ebaselguse kohta. Kohus leiab, et neil asjaoludel on hageja täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega ning ta on täitnud ka käsundiandja juhised. 9.4. Kostja esindaja on kohtus esitanud ka väite, et hageja käsunduslepingust tuleneva hoolsuskohustuse rikkumiseks tuleb lugeda ka kostja ja Võru Linnavalitsuse vahel kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine kuna tavaline asjaajamine nõuab äriühingult kirjaliku lepingu sõlmimist (tl 329-333). T. P. tõendab, et kostja ja Võru Linnavalitsuse vahel oli sõlmitud suuline leping ja tunnistaja ei taotlenud Võru Linnavalitsuse esindajana lepingu kirjalikku 8

(10)sõlmimist. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mistahes vormis, kui seadusega ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seadusega ei ole sätestatud, et seda liiki lepingud nagu oli kostja ja Võru Linnavalitsuse vahel, peaksid olema sõlmitud kirjalikus vormis. Arvestades ka asjaoluga, et Võru Linnavalitsus oli samaaegselt kostja osanik ja kostja lepingupartner, ei ole alust kirjaliku lepingu puudumist lugeda hageja poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmiseks. 9.
  1. Kostja on nimetanud ühe tõendina hageja usalduse kaotuse kohta Võru Linnavalitsuse korraldust
  2. novembrist
  3. Kohus leiab selle tõendiga seonduvalt järgmist. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline, et teenistuslepingu p 7.4 kohaselt tuleb usalduse kaotuse aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Kohus leiab, et see Võru Linnavalitsuse korraldus ei sisalda tõendeid usalduse kaotuse aluseks olevate asjaolude kohta. Kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule märkinud, et Võru Linnavalitsuse
  4. novembri 2005 korralduse nr 976 punktis 2 on esitatud hageja tagasikutsumise põhjusena usalduse kaotus ja on kirjeldatud selle sisu (tl 18-19). Seega on ka kostja ise kinnitanud, et korraldus kirjeldab usalduse kaotuse sisu, kuid ei sisalda tõendeid usalduse kaotuse aluseks olevate asjaolude kohta. Usalduse kaotuse aluseks olevaid asjaolusid tuleb mitte ainult kirjeldada, vaid neid asjaolusid tuleb selle väite esitanud kostjal ka tõendada. Kohus on kohtuotsuses eespool andnud hinnangu kohtule esitatud tõendite kohta, leides, et ka need ei tõenda hageja usalduse kaotuse aluseks olevate asjaolude esinemist. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei tõenda kostja ja kolmanda isiku poolt esitatud vastuväiteid hagile hageja suhtes teenistuslepingu p 7.4 mõttes usalduse kaotuse aluseks olevate asjaolude esinemist, seda, et hageja oleks puudulikult korraldanud raamatupidamist ja rikkunud

§-s 183, RPS §-s 4; teenistuslepingu p 4.4 sätestatut või kajastanud väljastatud arvetel ebaõigesti ja puudulikult osutatud teenuseid või täitnud ebakorrektselt arveid ja arvete algdokumente RPS § 7 lg 1 p 3, 4 mõttes või jätnud täitmata osaniku sellekohaseid korraldusi. Seega ei ole tõendatud Võru Linnavalitsuse

  1. novembri 2005 korralduse punktis 2 kirjeldatud hageja usalduse kaotuse aluseks olevate asjaolude esinemine. Seega ei ole kostja ega kolmanda isiku poolt esitatud vastuväited aluseks hagi rahuldamata jätmisele.
  2. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §-de 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab kohtuotsuses eespool tuvastatuks loetud asjaolusid arvestades, et kostja on rikkunud teenistuslepingu punktist 7.3 tulenevat hagejale kompensatsiooni maksmise kohustust ning hagejal on õigus nõuda VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel kostja poolt kohustuse täitmist. Teenistuslepingu p 5.1 kohaselt oli hagejale, kui juhatuse liikmele makstava tasu suuruseks 10 400 krooni kuus. Teenistuslepingu p 7.3.2 kohaselt on kostjal kohustus maksta hagejale seoses lepingu lõpetamisega ennetähtaegselt osanike algatusel kompensatsioon kolme kuu juhatuse liikme tasu ulatuses, so summas 10 400x3=31 200 krooni. Neil asjaoludel on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks sisse nõuda 31 200 krooni.
  3. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabi kulud 4 130 krooni ja riigilõivu 2 450 krooni, so 9

(10)menetluskulu kokku summas 6 580 krooni (tl 321-322). Vastavalt TsMSRS §-ile 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist
  1. jaanuaril 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni
  2. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS §-des 60 lg 1; 61 lg 1 p 1 sätestatust. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega on hagejal õigus taotleda seoses hagi rahuldamisega kostjalt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hagi on rahuldatud täielikult summas 31 200 krooni, millest 5% on 31 200x0,05=1 560 krooni. Kohus loeb seoses hagi rahuldamisega hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks õigusabi eest 1 560 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna hageja menetluskuluks on ka riigilõiv 2 450 krooni (tl 4), siis tuleb seoses hagi rahuldamisega kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 1560+2 450=4 010 krooni. Ka kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 323-324), kuid seoses hagi rahuldamisega, arvestades TsMS §-s 60 lg 1 sätestatut, ei ole alust kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt kostja kasuks. Kohtunik: 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.