Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega (
Avalduse asjaolud. GL sündis XXX R ja Al tütrena. Avaldaja esitab maakohtule oma sünnitunnistuse XXX koopia. Avaldaja vanemad olid abielus. Avaldaja ema R (varasema nimega S) L oli rahvuselt eestlane. Venemaal väljastatud sünnitunnistusele on avaldaja ema R L asemel kirjutatud R L. Alates 1947.a. asus perekond elama Eesti NSV-s Tallinnas. XXXsündis avaldaja vend GL. GLi sünriitunrtistusele on ema nime all kirjas R L. G ja GLid põlvnevad samadest vanematest ja kasvasid koos kui ühe pere lapsed. R L suri Tallinnas XXX. R L surma kohta on väljastatud surmatunnistus XXX, mille koopia esitab avaldaja kohtule. Ema surma järel läks avaldaja koos venna GL iga Tallinna notari Ülle Anmanni büroosse vormistama ema järgi pärandit. Notaribüroos selgus, et GL ei saa pärandit vormistada, kuna avaldaja sünnitunnistusel on ema nimi R L, mis erineb ema surmatunnistusel märgitud nimekujust oluliselt. Notar keeldus G Lle pärimistunnistust väljastamast ja soovitas avaldajal teha päring Venemaale Omski oblastisse Uljanovski rajooni. Avaldaja on posti teel teinud Venemaale 3 päringut, millest ühelegi ei ole vastust tulnud. Avaldaja ei välista, et sõjajärgsetel aegadel võib GL sünniakt olla kaduma läinud ja seepärast ei ole tema päringutele ka vastatud. Avaldajal ei ole võimalik ilma kohtu kaasabita esitada koopiat oma sünniaktist. Kui maakohus peab vajalikuks asja juurde võtta avaldaja sünniakti koopia, palub GL kohtu kaasabi tõendi väljanõudmisel ja HMK teha pöördumine läbi Eesti Vabariigi Justiitsrninisteeriumi Vene Föderatsiooni pädevate justiitsorganite kaudu Omski oblastist Uljanovski rajoonist GL sünniakti koopia väljanõudmiseks. Ema surma järgi pärandi vastuvõtmiseks on avaldajal oluline huvi tuvastada, et GL põlvneb R L , kes suri XXX. GL vend GL kinnitab, et tema õde GL põlvneb R ja AL ja et avaldaja näol on tegemist GLi vanema õega.
lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja GL soovib tuvastada oma põlvnemine R Lst, et viia lõpule pärimine Tallinna notar Ülle Anmanni büroos. Avaldaja taotleb tuvastada juriidiline fakt, et GLik XXX põlvneb XXX surnud R Lst. Kohtumääruse põhjendused 01.02.2008.a. esitas avaldaja GL avalduse enda põlvnemise tuvastamiseks R Lst peale R L surma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma.
kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud juhul on võimalik põlvnemise tuvastamine teha kindlaks ilma surnud isikut matmiskohast väljakaevamata, kuivõrd surnud isiku teine laps so avaldaja vend GL on elus. Kohus on menetluse käigus
lg 1 alusel ära kuulanud surnud isiku poja GLi, kelle selgituste ja kirjalike kinnituste kohaselt on avaldaja GL tema õde ja nende ühine ema on R L, kes oli rahvuselt eestlane, kuid Venemaal väljastatud sünnitunnistusele on avaldaja ema R L asemel kirjutatud R (K tütar eestlane), L. Ema surma järgi pärandi vastuvõtmiseks on avaldajal oluline huvi tuvastada, et GL põlvneb R Lst, kes suri XXX. GL vend GL kinnitab, et tema õde GL põlvneb R ja AL ja et avaldaja näol on tegemist GLi vanema õega. Kuna GLi sünnitunnistusele on emana kantud R (K tütar eestlane), saab kohus järeldada, et avaldaja ja puudutatud isik põlvnevad emast R (R) K tütar Lst.
lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist 2 tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti.
lg 1 kohaselt põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.
lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et GL põlvnemise osas R Lst ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukulu jätta avaldaja enda kanda (
Menetlusosalised on taotlenud, et määruskaebust ei esita käesolevale määrusele. Eelnimetatud taotluse kohus jätab rahuldamata käesolevas tsiviilasjas selleks, et oleks tagatud avaldaja ja muud asjast puudutatud isikute kaebeõigus. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.