§le 60 lg. 2. Kostja ei ela koos lastega ja perega rohkem kui 3 aastat ning kuni käesoleva ajani ta hagejale materiaalset abi osutanud ei ole. Hageja ei tööta ning õpib Kõrgkoolis alates 2007.a. septembrikuust. Enne kõrgkooli astumist õppis hageja põhikoolis. Hageja õpib Kõrgkoolis täiskoormusega ning tema õppeaeg on 4 aastat. Vastavalt Kõrgkooli põhimääruse § 20 lg.-le 2 toimub õppetöö selles kõrgkoolis keshariduse baasil kutse-, eri- ja ametialade kutsekeskhariduse õppekavade alusel lähtuvalt „Kutseõppeasutuse seadusest“. Hagi on kostja vastu esitatud põhjusel, et kostja ei täida oma tütre ülalpidamise kohustust.
2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg. 1 kohaselt elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 2008.a. on kehtetatud kuupalga alammääraks 4 350 krooni ning 2007.a. oli selleks 3 600 krooni. Tulenevalt
2 võib kohus hageja nõudel välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud ka sama seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hagejale teadaolevalt kostja töötab, ei ole töövõimetu ja ei esine teisi asjaolusid, millised võiksid takistada kohtul rakendada
§-s 70 lg. 2 sätestatut. Vastavalt Tulumaksuseaduse §-le 19 lg. 1 maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt
le. 2008.a. kehtestatud tulumaksumääraks on 21 %. Vastavalt Riigilõivuseaduse §-le 22 lg.-tele 1 ja 2 riigilõivu ei võeta hagejailt elatisehagide läbivaatamise eest. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt alates jaanuarist kuni detsembrini 2007.a. elatis ühekordselt summas 21 600 krooni + tulumaksu summas 4 536 krooni ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis alates 2008.a. jaanuarikuust igakuiselt summas 2 175 krooni + tulumaksu summas 456.75 krooni kuni õppeasutuse lõpetamiseni hageja poolt. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tema kulutused ühes kuus moodustavad 3 000 krooni ning andis antud asjaolu kinnituseks kohtuistungi protokolli oma allkirja. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil hagi ei tunnistanud ning palus kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja põhjenduste kohaselt leiab ta, et kohtul puudus alus üldse antud hagi menetlusse võtta, kuna mingit hageja õiguste rikkumist ei saa eeldada ning see pole üldse võimalik. Kostja leiab, et hageja sai täisealiseks 16.05.2006.a. ning lõpetas gümnaasiumi. Kõrgkool, kus hageja käesoleval ajal õpib ning kuhu ta asus õppima pärast gümnaasiumi lõpetamist täisealisena, ei kuulu ühessegi seaduses nimetatud kolme õppeasutuse liigi hulka. Seega pole hagi esitamine kostja vastu ka põhjendatud. Sama seisukohta on väljendatud Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-83-06. Hagiavalduses märgitu kohaselt, nagu oleks hageja asunud kõrgkooli pärast põhikooli lõpetamist on vastuolus tema enda poolt dokumentaalse tõendina esitatud gümnaasiumi lõputunnistusega. Kostja arvates ei oma käesolevas asjas mingit õiguslikku tähendust asjaolu, millisesse kooli täisealine isik pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima asus või käesoleval ajal õpib. Tulenevalt seadusest ja eelviidatud Riigikohtu lahendist peab hageja hagi esitamiseks selle esitamise ajal õppima põhikoolis või kutseõppeasutuses ning olema saanud just seal õppimise ajal täisealiseks. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski neist tingimustest. 18.04.2008.a. kostja poolt kohtule esitatud täiendavast vastusest hagile ilmneb asjaolu, et kostja, hageja ning tema ema vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja ei maksa tütrele elatist, vaid võtab selle asemel enda kanda kõik korteriomandiga seonduvad maksed. Kostja lahkus eluruumist juba 2004.a. Selle kokkuleppe täitmiseks sõlmis ta 21.10.2004.a. SEB pangaga otsekorralduslepingu, mille alusel tema pangaarvelt maksti korteriühistule kõik ühistu poolt nõutud maksed. Leping lõpetati kostja avalduse alusel 25.10.2007.a. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.
Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
§-i 60 lg. 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vaidlus puudub asjas selle üle, et hageja puhul on tegemist täisealise isikuga, kes õpib Kõrgkoolis ning ta on 2007/2008 õppeaastal I kursuse üliõpilane. Tema õppeaeg selles õppeasutuses on 4 aastat (vt. õppeasutuse tõend tlk. 5). Hageja on sündinud XXX.a. Seega asus hageja õppima Kõrgkooli I kursusele 2007.a. juba täisealisena. Hageja sai täisealiseks XXX.a. ning lõpetas gümnaasiumi XXX.a. Seega on hagiavalduses märgitud asjaolu, et hageja lõpetas põhikooli, ilmne keeleline ebatäpsus, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kõrgkkooli puhul on tegemist Kutseõppeasutuse seaduse § 16 mõttest tulenevalt õppeasutusega, milles omandatakse kõrgharidus rakenduskõrghariduse õppekava alusel. Kõrgkooli põhimääruse §-i 1 lg. 1 kohaselt on Kõrgkool rakenduskõrgkool, kes tegutseb „Rakenduskõrgkooli seaduse“, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel ning on moodustatud Tallinna Meditsiinikooli baasil. Samas lg. 2 kohaselt on antud kõrgkool Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Kõrgkooli põhimääruse § 4 kohaselt on tema tegevuse eesmärk olla nii Eestis kui rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga tervishoiu, teenidus- ja sotsiaalalast koolitust pakkuv õppeasutus, mille alaeesmärkideks on pakkuda konkurentsivõimelist ja kvaliteetset rakenduskõrg- ja kutsekeskharidust ning Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel toimuvat õpet tervise ja heaolu ning teeninduse õppevaldkondades. Kõrgkoolis asjas esitatud tõendi kohaselt omandab hageja õe erialal rakenduslikku kõrgharidust, olles selle kõrgkooli I kursuse üliõpilane. Seega pole hageja puhul kohtu arvates tegemist kutseõppeasutuses õppiva isikuga, kelle puhul oleks kohtul õiguslik alus kohaldada
lg.-s 2 sätestatut juhul kui laps õpib kutseõppeasutuses ja jätkab seal õppimist ka täisealiseks saamisel. Antud kõrgkooli põhimääruse kohaselt on selles kõrgkoolis võimalik omandada õpilasena ka kutsekeskharidust vastavalt Kutseõppeasutuse seadusele. Hageja on kostja vastu esitanud elatise nõude tagasiulatuvalt alates 31.01.2007.a., sest elatisehagi on Harju Maakohtule esitatud 31.01.2008.a. Seonduvalt asjaoluga, et hageja lõpetas gümnaasiumi , omandas ta hagetaval perioodil 31.01.2007.a. kuni 20.06.2007.a. gümnaasiumis keskharidust, olles juba täisealine, on hageja õigustatud kohtu arvates selle perioodi eest esitama nõuet kostja vastu elatise saamiseks
§-de 60 lg. 2 ning 70 lg. 2 alusel, sest kostja ei ole asjas esitanud tõendeid selle kohta, et ta on maksnud oma tütrele vaidlusalusel perioodil, mil viimane õppis gümnaasiumis, elatist. Asjaolu, et kostja on maksnud KÜ esitatud arved otsekorralduslepingu alusel perioodil 21.10.2004.a. – 25.10.2007.a., kohtu arvates asjas õiguslikku tähendust ei oma, sest ka kostja enda elukoht elanike registri andmetel on käesoleva ajani Tallinnas, XXX asuv eluruum. Kostja poolt kirjalikus vastuses esitatud väidetava kokkuleppe olemasolu (eluasemekulude kandmist ja elatise maksmist puudutav) asjas tõendamist leidnud ei ole.
1 kohaselt ei kuulu elatis tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Seega tuleb kostja sellekohased vastuväited jätta tähelepanuta. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt aluseks võttes
2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatise hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja nõue kostja vastu tagasiulatuvalt on 21 600 krooni perioodil jaanuar 2007.a. kuni detsember 2007.a. (12 kuud), millele lisandub tulumaks summas 4 536 krooni. Kuna hageja on hagi kohtule esitanud 31.01.2008.a., on ta õigustatud esitama kostja vastu nõuet tagasiulatuvalt alates 01.02.2007.a. kuni 20.06.2007.a., so. 4 kuu ja 20 päeva eest, mis arvestuslikult moodustab kokku (21 600 krooni :12 kuud=1 800 krooni x 4 kuud + 1 200 krooni = 8 400 krooni + 22 % tulumaksu summas 1 848 kroooni. Hageja oma õppimise ajal täisealise isikuna üliõpilasena rakenduskõrgkoolis ei oma õigust esitada elatise nõuet kostja kui vanema vastu
2 mõttes ning antud nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata kohtu poolt juba ülaltoodud põhjendustest lähtudes. Rahuldamisele kuuluvalt nõudelt summas 8 400 krooni tuleb asja menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigituludesse aluseks võttes TsMS § 179 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.06.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.