Obsah (6)

§ 11§ 8§ 100§ 637§ 644§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-07-32373 Otsuse tegemise aeg ja koht 04.märts 2008.a. Tallinn Tsiviilasi JS’i hagi RA

§ 11

lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingule kohustuslikku vormi seadus ei kehtesta.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§-ile 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil avaldatud omaksvõtuga on tõendatud, et hageja tema palvel õmbles kostjale kuuluva baari jaoks padjakatteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja kinnitas, et tema ostis riidematerjali ja viis hagejale. Pärlid, ilupaelad jm patjade kaunistamiseks kasutatud lisandid ostis kostja koos hagejaga kostja raha eest. Seega pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu on samuti tõendatud selle täitmisega: kostja andis hagejale katete õmblemiseks vajaliku materjali, hageja on materjalist katted valmis õmmelnud ning kostja on valmis töö vastu võtnud.
2. Kostja vastuväited õmblustööde teostamise aja osas on vastuolulised. Kostja kohtuistungil väitis, et padjakatete õmblemine toimus sellel ajal, kui baar oli juba avatud. Kirjalikus vastuses kostja väidab, et hageja õmbles kostjale padjapüüre ja aitas kaunistada saali eesmärgiga tulla tulevikus hageja juurde tööle. 28.01.2008 e-kirjas kostja kinnitas, et baari avamisel asus hageja baaris tööle. Eelnevast kohus järeldab, et õige on hageja väide, et õmblustööd olid valmis enne baari avamist. Lisaks on hageja poolt esitatud fotodelt näha, et padjad on klientide istumismugavuse tagamiseks oluline sisustuselement, mistõttu kohus peab tõenäoliseks, et padjad olid valmis õmmeldud hiljemalt baari avamise päevaks.
3. Katete õmblemist enne baari avamist tõendab samuti Põhja Politseiprefektuuri 16.05.2007 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalne tõend. Nimetatud määrusest nähtuvalt alustati kriminaalasjas menetlust 21.12.2006 KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikus 15.12.2006 – 13.01.2007, kui firma C OÜ esindaja RA oli komandeeringus, kadus firmakontorist rahakassa 5000 krooni sularahaga, firma pitsat, visiitkaardid ja nimelised kaardid, bukletid, majutusvautšerid, bussifirmale Eurolines kuuluvad müüdud piletid, firmale kuuluvad BTA kindlustuspoliisid ja padjakatted. Määruse kohaselt tehti menetluse käigus muu hulgas kindlaks, et enne R. A 15.12.2006 ärasõitu komandeeringusse oli tema juures tööl JS, kes aitas õmmelda padjapüüre, kuna RAtahtis avada kõrvalruumis baari. JS aitas samuti kaunistada saali (õmbles kardinaid) ja korraldada pidu seoses baari avamisega.
4. Kostja väidetel hageja diivanikatteid ei õmmelnud, vaid need õmbles hageja tuttav NB. Tunnistajana üle kuulatud NB seletas, et kostja palus tal õmmelda baari jaoks diivanikatted. Kostja olevat palunud seda teha hagejal J. S , kuid viimasel olevat õmblusmasin katki. Tunnistaja õmbles 9 katet. Õmblemine toimus 2006.a. sügisel, enne tunnistaja sünnipäeva 30.11.2006.a. Tunnistaja sõnul oli tal kostjaga kokkulepe, et kui kostja avab oma baari, siis peab tunnistaja oma sünnipäeva seal. Kohus võtab arvesse, et tunnistaja on kostja sõbranna ning suhtub kriitiliselt tunnistaja väidetesse, et tema õmbles kostja palvel diivanikatted. Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses hageja poolt nimetatud asjaolu, et kokku oli diivanikatteid
5. Kostja väidetel hageja ühtegi diivanikatet ei õmmelnud. Eelnevast tulenevalt on tunnistaja B ütlused vastuolus tegelike asjaoludega ning seega diivanikatete õmblemise osas ebaveenvad. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes katete õmblemise aja osas. See langeb kokku hageja seletusega, et baari avamisel peeti baaris kellegi sünnipäeva, ning asjas kogutud teiste tõenditega.
6. Eeltoodu tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et kostjale kuuluva baari jaoks õmbles hageja katted 2006.a. sügisel enne baari avamist. Seega ei saanud baari avamise järel hagejale baaris töötamise eest makstud päevatasud hõlmata katete õmblemise tasu 3
7. Raha kohta pooltel mingit kokkulepet ei olnud. Vastavalt

§ 637

lg-le 1 juhul, kui töövõtulepingus ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 637lg 3).

Sisuliselt kostja tunnistab ka hagejale tasu maksmise kohustust. Nimelt kostja leiab, et katete õmblemise tasu sisaldus kostjale baaris töötamise ajal makstud 300 kroonises päevatasus ning seetõttu tal ei ole hageja ees võlgnevust. Vaidlust ei ole selle üle, et töö on valmis, st hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

1. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt RAk avatses maksta J. S selle töö eest umbes 3000 krooni. Sama kinnitas kostja esindaja O. S 11.12.2007 kohtuistungil ning kostja ise oma 28.01.2008 e-kirjaga saadetud seletuses. Hageja soovib tehtud töö eest saada tasuks 45 371 krooni. Hageja on nõude arvestamisel tuginenud OÜ I esitatud õiendile, milles on õmblustööde hind arvestatud minutipõhiselt. Kohus leiab, et hageja lähtumine nendest hindadest ei ole täies ulatuses põhjendatud. Õiendi kohaselt OÜ I õmbleb töörõivaid, kinnitatud tööajahindu firmas määratud ei ole ning firma ise arvestab tööhinna vastavalt turule. Minutihinnad on arvestatud ühe tunni töö käibe alusel, lisaks on minutihinnale lisatud kommunaalmaksud ja teised kulud. Nii on üldine õmblustöö 1 minuti hind 0,68 krooni + kommunaalmaksud ja kulud 3,50 kr = 4,36 krooni. Hageja on lähtunud samast minutihinnast. Kohus ei pea seda õigeks. Õmblustoodete valmistamisele spetsialiseerunud ettevõtte puhul teeb ettevõte lisaks õmblejate töötasule kulutusi ka ruumide rentimiseks jms. Kulutuste suurus sõltub ruumide suurusest ja kasutatud kommunaalteenuste hulgast. Hageja ei ole ära näidanud ega tõendanud, et seoses õmblustöödega tal tekkis mingeid täiendavaid kulusid. Hageja oma seletuste kohaselt teostas õmblustööd kodus, ühel korral seoses hageja õmblusmasina rikkega, palus hageja abi samas asulas elavalt tuttavalt STning õmbles mõned tunnid ST juures. Tunnistajana üle kuulatud STkinnitas hageja väiteid. Tunnistaja ega hageja ei ole esile toonud, et hageja õmblusmasina kasutamise eest oli kohustatud tunnistajale tasuma. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et õmblustööde maksumuse arvestamisel tuleb lähtuda üksnes õmblustöö minutihinnast 0,86 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses märgitud õmblustööde tegemise ajakulu. Samuti kohus ei pea põhjendatuks eraldi tasu väljamõistmist katete disainimise eest. Hageja seletas, et disainis katted ja vastavalt disainile teostas katete viimistluse pärlite, ilukivide, paelte jms. Vaieldamatult on pärlite tikkimine kallim töö, kui kivikeste kleepimine ja ilupaelte kinnitamine, viimane ei eelda vältimatult ka käsitööd. Hageja esitatud viimistlustöö hinnaarvestusest järelduvalt hageja lähtus kogu viimistlustöö eest tasu arvestamisel pärlviimistluse hindadest, s.o. kõige kallima töö hinnast. Hageja ise kinnitas, et vastav erialane ettevalmistus tal puudub. Eelneva alusel ning võttes arvesse kostja väited, et teostatud töö ei olnud eriti kvaliteetne, asub kohus seisukohale, et pärlviimistlustöö hind hõlmab ka toodete disainimist. Kuna hageja ka viimistlustöö hinna aluseks on võtnud OÜ I hinnad, vähendab kohus viimistlustöö minutihinda OÜ I õiendist nähtuvate muude kulude 3,50 kr võrra.
2. Kostja on töö vastu võtnud, kasutanud hageja õmmeldud tekstiile baari sisustuses, kuid esitas töö kvaliteedi osas pretensiooni alles 19.11.2007 vastuses hagile. Samal ajal on kostja kinnitanud, et hageja nõudis tasu juba 2006.a. lõpus - 2007.a. algul. Kohus leiab, et ligi aasta hiljem esitatud pretensioon töö kvaliteedi osas ei ole esitatud

§ 644

sätestatud mõistliku aja jooksul ning tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 ei või kostja tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal alus keelduda hagejale tasu maksmisest.

1. Kohus ei arvesta tööde maksumuse määramisel hageja poolt 19.02.2008 kohtuistungil esitatud VIP Kardin hinnapakkumist. Hinnapakkumine on koostatud 10.01.2008 kehtivate hindade alusel ning sellega ei saa tõendada tööde maksumust 2006.a. sügisel. Lisaks on VIP Kardin kodulehe (http://vipkardin.ee/?go=index) näol tegemist ruumikujundusele ja tekstiilitoodete disainimisele ning õmblemisele spetsialiseerunud salongiga, hagejal seevastu erialane ettevalmistus puudub ning ta on töid teostanud asjaarmastaja. 4
2. Eeltoodu alusel kohus vähendab hageja arvestatud tasu suurust ning rahuldab hagi osaliselt kokku summas 12 781, 60 krooni järgmise arvestuse alusel: - Õmblustööde tasu kokku 5331,60 krooni, s.h. 11 diivanikatte õmblemine (á 4 tundi) = 2640 minutit x 0,86 kr = 2270 kr; 30 suure padjakatte õmblemine (á 40 min) = 1200 min x 0,86 kr = 1032 kr; 10 väikese ümarpadja õmblemine (á 3 tundi) = 1800 min x 0,86 kr = 1548 kr; 14 suure padjakatte õmblemine (á 40 min) = 560 min x 0,86 kr = 481,60 kr. - Viimistlustööde (s.h. disainimine + teostus) tasu kokku 7450 krooni, s.h.: 30 suure padjakatte + 10 väikese padja viimistlus (á 40 min) = 1600 min x 2,50 kr = 4000 kr 14 suure katte viimistlus (á 60 min) = 840 min x 2,5 kr = 2100 kr; 15 valmiskatte viimistlus (á 30 min) = 540 min x 2,5 kr = 1350 kr
3. Tulenevalt

§ 654

lg-st 1 on hagejal töövõtjana töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Hageja võttis enda kätte 12 – 14 padjakatet baarist, s.t. hageja oli need valmis tööna juba kostjale üle andnud ning padjakatted ei asunud töövõtu eesmärgil enam hageja valduses. Vaatamata sellele, et hageja lubas katted tagastada kostjale pärast tasu kättesaamist, on hageja padjakatted hõivanud omavoliliselt. Kostja ei ole soovinud hageja poolt äravõetud padjakatete maksumust tasaarvestada hageja nõudega, mistõttu hagejal tuleb katted viivitamata kostjale tagastada. 14. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja ja kostja on omavahel kauaaegsed tuttavad, mistõttu pooltevahelist töövõttu kirjalikult ei fikseeritud. Sellest tulenevalt oli hagejal oma nõude tõendamine raskendatud. Kostja ei ole käitunud täiesti kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja täitis oma kohustuse oma parima äranägemise järgi, kostja võttis hagejalt vastu töö, kuid jättis selle eest tasumata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et õige on jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, vaatamata sellele, et kohus rahuldas esitatud nõude kolmandiku ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 5