lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. 4.
§-st 150 lg-st 2 p-st 2 ja 3 järgi kuulub hageja esindajale tagastamisele pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni, mis on tasutud 26.03.2008.a, kogusummas 1 000 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „TB riigilõiv hagilt”. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. 5.
lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 15 000 krooni puhul 5 000 krooni. Hageja taotleb riigilõivu summas 1 000 krooni ja õigusabikulude summas 3 540 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohus, võttes arvesse, et käesolevas tsiviilasjas on hageja nõudest loobunud, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning samas hinnates õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust, leiab, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks õigusabi kulude osas summas 3 540 krooni on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja töö ei ole olnud väga mahukas ning käesoleva kohtuasja keerukusaste ei olnud nii kõrge, mis õigustaks õigusabikulude täielikku või suuremas osas väljamõistmist. Kohtu hinnangul tuleb vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks lugeda taotletavast summas 60%, seega 2124 krooni . Asjas tasutud riigilõivu, kokku summas 1 000 krooni, jätab kohus 50% ulatuses kostja kanda, kuna 50% riigilõivust tagastab riik. Maire Lukk Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.