← Eesti

2-06-9644/5

Obsah (7)§ 410§ 414§ 398§ 231§ 386§ 173§ 162

2-06-9644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25. september 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9644 Tsiviil

§-s 322 lg 1 sätestatud korras 3. juunil 2006 (tl 53).

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 414

lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

§ 414

lg 2 p 1, 2 kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid; 2) pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. 3

(7)

§-s 414 lg 3 on sätestatud, et kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ka juhul, kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Kohus, arvestades

§-des 410; 414 lg 1; 2 p 1,2; 3 sätestatut, leiab, et asja on võimalik sisuliselt lahendada ilma kostja osavõtuta, sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega. Kohale ilmunud hageja esindaja taotleb asja sisulist lahendamist ilma kostja kohalolekuta (tl 54-55). Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, milles on kinnitanud, et kostja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 47). Kohus leiab, et kostja on sellega väljendanud nõusolekut kirjaliku menetlusega

§ 414lg 3 mõttes.

Kostja on kirjalikus vastuses esitanud oma vastuväited hagile. Kostjale on saadetud ka hageja arvamus kostja vastuse suhtes (tl 53). Hageja ei ole kohtuistungil esitanud mingeid uusi asjaolusid. Kohus leiab, et sellega on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud asja sisuliseks lahendamiseks. Samuti leiab kohus, et puuduvad

§-s 414 lg 2 p 1, 2 märgitud kostja osavõtuta asja lahendamist välistavad asjaolud. Kostja on kohtusse kutsutud ettenähtud korras (tl 52-53) ja kostja on avaldanud, et ei soovi osa võtta asja läbivaatamisest. Kostja on kutsutud küll eelistungile (tl 52), kuid kostja pidi arvestama, et

§ 398

lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna, lahendades asja sisuliselt.

  1. Müügilepinguga (tl 5-7) on tõendatud, et AS Olerex ja OÜ Eltron Projekt sõlmisid
  2. juunil 2002 müügilepingu nr 5951/1 kütuste ja muude kaupade ning teenuste ostmiseks AS Olerex tanklatest, kasutades ostude sooritamiseks krediitkaarte. Müügilepingu punkt 2.3 kohaselt pidi ostja tasuma kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega müüja poolt näidatud arveldusarvele. Müügilepingu punkt 2.5 kohaselt on müüjal arve tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,3 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Käenduslepinguga (tl 8-9) on tõendatud, et OÜ Eltron Projekt kohustuste täitmise tagamiseks on hageja sõlminud
  3. juunil 2002 käenduslepingu Ü. S. ga. Lepingu punkt 1.1 kohaselt kohustus käendaja vastutama AS Olerex ja OÜ Eltron Projekt vahel sõlmitud müügilepingu nr 5951/1 nõuetekohase täitmise eest OÜ Eltron Projekti poolt, kusjuures käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 150 000 krooni. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt võib võlausaldaja AS Olerex nõuda müügilepingu täitmist käendajalt või võlgnikult ja käendajalt ühiselt juhul, kui võlgnik ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt.
  4. Hagi on esitatud
  5. juunil 2002 sõlmitud müügilepingust ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja on hagiavalduses viidanud oma nõude kvalifitseerimisel alates
  6. juunist 2002 kehtivale Võlaõigusseadusele. Kostja on leidnud, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Tsiviilkoodeksis sätestatut. Selle kostja väitega on nõustunud ka hageja (tl 3-4, 46-47, 50). VÕSRS §-s 2 on sätestatud, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
  7. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS-st ei tulene teisiti. VÕSRS §-s 11 on sätestatud, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  8. juulit 2002, kohaldatakse enne VÕSRS- i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada enne
  9. juulit 2002 kehtinud seadust, Tsiviilkoodeksit, kuna vaidlusalused võlasuhted tekkisid enne
  10. juulit
  11. 4

(7)
  1. Hageja leiab, et AS-i Olerex ja Ü. S. vahel
  2. juunil 2002 sõlmitud käenduslepingu punkti 4 kohaselt kehtib käendusleping kuni võlgniku ja/või käendaja poolt müügilepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Selle sättega on pooled välistanud TsK §-s 211 p 2 ettenähtud võimaluse, et käendus lõpeb juhul, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu (tl 50). Kostja väidab, et iga AS-i Olerex, kui müüja, poolt esitatav arve on käsitletav eraldi kohustusena. Kostja leiab, et arvestades TsK §-s 211 lg 2 sätestatut, on hageja poolt nõuete esitamise tähtaeg hagiavalduses märgitud võlgnevuste suhtes lõppenud ja seetõttu on ka käendus nende kohustuste suhtes lõppenud ning hagi ei kuulu rahuldamisele (tl 47).
  3. Hageja on seoses oma väidetega käenduslepingu kehtivuse kohta viidanud ka kohtupraktikale. Riigikohus on kohtuotsuses
  4. märtsist 2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-21-03 ja kohtuotsuses
  5. detsembrist 2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-03 selgitanud järgmist. TsK § 211 p 2, mille kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor ei esita kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, hagi käendaja vastu, tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise lõpptähtaja saabumisest, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Käenduslepingu punktide 1.1; 4 kohaselt kohustus kostja käendajana vastutama hageja ees hageja ja OÜ Eltron Projekt vahel
  6. juunil 2002 sõlmitud müügilepingu nr 5951/1 nõuetekohase täitmise eest ja leping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni võlgniku ja/või käendaja poolt müügilepingujärgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Müügilepingu 5951/1 punktide 2.1, 2.2, 2.3 kohaselt on müügilepingu objektiks kütused ja muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse OÜ Eltron Projektile tanklast AS Olerex krediitkaartide alusel ning ostja OÜ Eltron Projekt tasub kauba eest üks kord kuus esitatud arvete alusel arvel esitatud maksetähtajaks. Seega on käendatavateks kohustusteks müügilepingust OÜ-le Eltron Projekt tulenevad kohustused. Kohus tõlgendab neid müügilepingu ja käenduslepingu sätteid järgmiselt. Kostja kohustus käendama kõigi müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist kuni müügilepingust tulenevate kõigi kohustuste täieliku täitmiseni. Käenduslepingus piirati käendaja vastutust ainult rahaliselt summaga 150 000 krooni. Kohus leiab, et sellega on pooled käenduslepingus leppinud kokku käendaja vastutuse lõppemises teisiti, kui on TsK §-s 211 p 2 sätestatud 3 kuuline käenduse lõppemise tähtaeg. Pooled leppisid käenduslepingus kokku, et käendus lõpeb müügilepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmisega. Arvestades seda, ei lõppenud kostja käendus kolme kuu jooksul, arvates arvetes märgitud kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, vaatamata sellele, et hagi ei esitatud kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtaja saabumisest. Ka eespoolviidatud Riigikohtu lahendite kohaselt on kohtupraktikas tunnistatud käenduslepingus sellise kokkuleppe sõlmimine seadusega kooskõlas olevaks. Neil asjaoludel ei ole kostja käendusleping kostja poolt viidatud TsK §-s 211 lg 2 sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumisega lõppenud ja käendusleping on jõus.
  7. juulist 2002 kehtiva VÕS §-s 153 on sätestatud käenduse lõppemise alused, kuid selles ei ole TsK §-s 211 lg 2 sätestatuga analoogilist käenduse lõppemise alust ning puuduvad ka teised käenduse lõppemise alused, mille kohaselt võiks selle seaduse alusel olla vaidlusalune käendusleping lõppenud. Seega ei ole ka
  8. juulist 2002 kehtiva Võlaõigusseaduse kohaselt kostja käendus lõppenud.
  9. Hageja on esitanud kohtule hageja poolt OÜ-le Eltron Projekt esitatud arved, viiviste 5
(7)arvestuse ja hageja kirja kostjale (tl 10-22) väitega, et OÜ Eltron Projekti poolt on hagejale tasumata müügilepingu täitmiseks üleantud kauba eest 134 479,01 krooni, mille tasumise tähtaeg on möödunud ning tasumisega viivitamisega on arvestatud viiviseid 15 496,17 krooni ning kokku on OÜ Eltron Projekti võlgnevus hagejale 149 975,18 krooni ning võlgnevus on OÜ Eltron Projekti poolt hagejale tasumata. Ka kostja ei ole hageja ettepanekul võlgnevust tasunud. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud.

§ 231

lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb lugeda, et kostja on omaks need faktilised asjaolud, kauba eest tasumata võlgnevuse suuruse, maksetähtajad ja viiviste suuruse. Seega on hagiavalduses märgitud ulatuses müügilepingust tulenevad kohustused tähtajaks täitmata.

  1. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses kui 150 000 krooni. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja võlgniku poolt tasumata summa, sh kohustise rikkumisest tuleneva viivise eest. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt juhul, kui võlgnik ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib võlausaldaja nõuda müügilepingu täitmist omal äranägemisel kas võlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. TsK §-de 188 lg 1; 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti ning solidaarse kohustise korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi. Seega on hagejal käenduslepingu punktide 1.2, 2.1 ja TsK §-de 188 lg 1; 207 lg 1 kohaselt õigus nõuda müügilepingust tuleneva tähtajaks täitmata kohustuse täitmist, sh viiviste tasumist, käendajalt, so kostjalt.
  2. juulist 2002 kehtiva VÕS §-de 65 lg 1 ja 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal õigus ka alates
  3. juulist 2002 kehtiva Võlaõigusseaduse sätete alusel nõuda kostjalt kui käendajalt müügilepingust tulenevate kohustiste täitmist. Arvestades ka, et kohus on lugenud hageja poolt väidetud ulatuses müügilepingust tulenevate tähtajaks täitmata kohustuste rahalise suuruse tõendatuks, tuleb hagi neil asjaoludel lugeda tõendatuks ja rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 149 975,18 krooni. 9.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise abinõu kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta jõusse Tartu Maakohtu 4. mai 2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, arvestades, et puuduvad ka teised

§-s 386 lg 2, 4, 5 märgitud asjaolud, mis tingiksid hagi tagamise tühistamise. 10.

§ 173

lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6

(7)

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et puuduvad

§-s 162 lg 4 sätestatud asjaolud, mis tingiksid menetluskulude jagamise erinevalt

§-s 162 lg 1 sätestatust. Neil asjaoludel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Kohtunik: 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.