Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt 7 576 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja 25.juuli 2006 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas süüdi KarS § 263 p 1 järgi selle eest, et ta 7.jaanuaril 2006 kella 01.30 ajal Antslas Triinu baari juures lõi hagejale korduvalt rusikaga näkku, mistõttu sai hageja vasema silma verevalumi, silmaümbruse turse ja vasema põse verevalumid. Nende vigastustega pöördus hageja kiirabisse ja hiljem silmaarsti juurde.Ta oli töövõimetu kuni 17.jaanuarini 2006, mil ta asus tööle. Kuna ta pidi tööl olema 9.jaanuaril 2006, jäi tal saamata 7 tööpäeva palk. Hageja alaline töökoht on Soome Vabariigis ja seal maksab ka hageja tööandja hageja eest sotsiaalmaksu. Seega oleks hageja saanud arstide poole pöördumisel Soomes ka sealt töövõimetustoetust. Kuna hageja sai aga vigastused Eestis ja haigena ei saanud ta Soome sõita, oli ta sunnitud kasutama arstiabi Eestis, kus hagejal ei ole sotsiaalkindlustust. Tekitatud vigastuse tõttu puudus hageja töölt 7 tööpäeva: 9.jaanuarist 2006 kuni 16.jaanuarini 2006. Selle perioodi eest kaotas hageja töötasu 7 576 krooni, mis on arvestatud eelnenud 7 kuu keskmise töötasu alusel. Vastavalt tööandja poolt esitatud tõendile oli hageja keskmine päevapalk 69, 47 eurot, mis teeb AS-i Hansapank euro kursi 15,58 krooni järgi, saamatajäänud töötasu summaks 7 576 krooni. Neil asjaoludel esitas K. K. hagi R. K. vastu välja mõista kostjalt kehavigastuse tõttu saamata jäänud töötasu 7 576 krooni nõudes. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-le 130, mille kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemaosolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikult või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 576 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.