2-08-10969/4

KOHTUMÄÄRUS

1. juunist 2008.a. Ärakiri Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht
2. juuni 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-10969 Tsiviilasi VB`i avaldus TL(endine B ) suhtes alaealise lapse elukoha määramiseks avaldaja elukohana Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende Avaldaja: VB (isikukood: XXX, elukoht: XX); Puudutatud isik TL(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku alaealise AB`i (isikukood: XXX, elukoht sissekirjutuse järgi XXX, tegelik elukoht XX) esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, asukoht XXX); Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (asukoht XXX) kaudu volitatud esindaja Tiiu Mihkels`i esinduses; Eestkosteasutus Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (asukoht XXX). 28.05.2008.a. esindajad Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Avaldaja VB; puudutatud isik TL; puudutatud isikuna kaasatud alaealise AB`i esindaja rmääratud korras vandeadvokaat Piret Simm; Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu volitatud esindaja Tiiu Mihkels`i esinduses; Eestkosteasutus Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu, esindaja osavõtuta. Jätta rahuldamata VB`i avaldus TLsuhtes alaealise lapse elukoha määramiseks avaldaja elukohana. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest 30.06.2008.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Avalduses esitatud asjaolud Harju Maakohtule 25.03.2008.a. esitatud avalduses palub avaldaja VB määrata tema XXX.a. sündinud alaealise poja AB`i elukohaks avaldaja elukoht alljärgnevatel põhjendustel. Avaldaja ning TL abielu registreeriti XXX.a. Moskva oblasti Tšehhovi linna RSNTK Perekonnaseisuaktide Büroos. Abielust sündisid XXX.a. poeg V ning XXX.a. poeg A. Poeg A õpib käesoleval ajal XXX. Poolte abielu lahutati . Harju Maakohtu otsusega, kuid peale abielu lahutust elasid nad koos alaealise poja Aga aadressil XX. 2007.a. maikuus lahkus ema TL kodust ja hakkas elama koos teise meesterahvaga, kellega abiellus XXX.a. Käesoleval ajal elab TL koos abikaasaga viimase 1-toalises korteris aadressil Tallinn, XXX. Poeg A jäi peale TLlahkumist elama koos avaldajaga aadressil XXX. Pojal on eraldi tuba ja avaldaja poolt loodud kõik elamiseks vajalikud tingimused. Avaldaja tegeleb poja kasvatamisega. Poeg õpib XXX. Avaldaja omab alalist sissetulekut ning poeg soovib elada koos isaga. Perekonnaseaduse § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 51 sättest palub avaldaja kohtul määrata poeg AB`i, sündinud XXX.a. elukohaks tema isa VB`i elukoht aadressil XXX. Eestkosteasutuste arvamused avalduse suhtes Saue Vallavalitsus Saue valla esindajana on oma kirjalikus arvamuses 30.04.2008.a. teatanud kohtule, et AB on vestluse käigus avaldanud ja väitnud, et ta elab oma ema juures ja kavatseb ka edaspidi koos emaga elada. Ema TL on samuti kinnitanud, et poeg AB elab koos temaga ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Isa VB kinnitab samas, et poeg AB on alati elanud koos temaga XXX ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Saue valla lastekaitsespetsialist käis XXX AB`i isa elukohas. Al on isa elukohas läbikäidav tuba, kus on võimalik elada. Kuna AB`i puhul on tegemist 17-ne aastase noormehega, kes on võimeline oma elukoha üle ise otsustama ning ka kohtus kinnitama, kus elab ja kus ja kellega ta edaspidi soovib elada, siis lähtub lastekaitsespetsialist AB`i ütlustest: AB elab Tallinna linnas oma ema juures ja kavatseb ka edaspidi elada koos emaga. Saue vallavalitsuse lastekaitse spetsialist Liivi Lents teatas kohtule 12.05.2008.a. saadetud kirjas täienduseks 30.04.2008.a. saadetud kirjalikule arvamusele, et 12.05.2008.a. helistas VB Saue valla lastekaitsespetsialistile ning teatas veelkord, et poeg A elab tema juures ja kavatseb ka edaspidi elada seal. Lastekaitse spetsialist helistas AB`ile ja sai temalt tema elukoha kohta põiklevaid vastuseid. Siis kutsus lastekaitsetöötaja AB`i vallavalitsusse ja seal viimane väitis, et ta on alati öelnud, et elab koos isaga ja ka edaspidi soovib ta elada koos isaga. Lastekaitse spetsialist võib kinnitada, et AB`il on isa juures XXX omaette tuba. See on küll läbikäidav, kuid elamiskõlbulik. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu 05.05.2008.a. kohtule antud kirjalikus arvamuses kinnitas, et vestlusest AB`iga selgus, et ta soovib jätkuvalt elada koos oma ema TL`ga. Ta kirjutas ka vastava avalduse ja tema sooviks on, et teda ei kutsutaks kohtuistungile, kuna ei soovi isapoolseid väljaütlemisi ja konflikte kohtumajas. AB saab XXX.a. 17-aastaseks ja õpib XXX keevitajaks. Tema ema TL on intelligentne naine, kes on oma poja kasvatamiseks teinud palju. Tal on tihe kontakt kooliga, mistõttu omab ülevaadet poja tegemistest ja õppimisest. TL abikaasaga saab A hästi läbi. A soovib nädalavahetustel käia XXX isa juures, sest seal on tal palju sõpru. TLkavatseb osta suurema korteri, kui kohus on lahendanud vara jagamise küsimuse. Eestkosteasutusele teadaolevalt puuduvad Al isa juures vajalikud elamistingimused ning isa tarvitab alkoholi. Lastekaitse spetsialist on arvamusel, et AB peaks jääma elama oma ema juurde, kus ta ka praegu elab. Asjast puudutatud isikute seisukohad 2 AB`i esindaja kirjalikust selgitusest kohtule ilmnes veenvalt asjaolu, et AB teatas oma esindajale, et ta elab XXX ema juures ja soovib ka edaspidi elada koos emaga, kuigi emal on ühetoaline korter. Ema uue abikaasaga on Al suhted head, kuna tunnevad teineteist juba pikka aega alates A lapsepõlvest. A kohtuistungist osa võtta ei soovi. Isal on A sõnade järgi raske iseloom ja ta on skandaalne. Alaealise AB`i esindaja vandeadvokaat Piret Simm on seisukohal, et nooruki elukohaks tuleb jätta tema ema elukoht, sest see on alaealise soov. AB andis tsiviilasjas nr. 2-08-4084 kohtule tunnistajana ütlusi ning kohus pidas vajalikuks tema tunnnistajana antud ütlused võtta käesoleva tsiviilasja juurde tõendina. AB oma tunnistajana antud ütlustes kinnitas kohtule, et ta elab ema juures XXX, aadressil XXX, Tallinn. Tunnistaja ütluste kohaselt elas ta emaga ka siis, kui vanemad lahutasid, kuigi nad kõik elasid ühes majas XXX. Isa helistas tunnistajale ja kutsus teda koos endaga lastekaitse inspektori juurde Saue vallas. Isa surus Ale peale, et viimane kinnitaks kirjalikult lastekaitse inspektorile, et elab oma isa juures. Kui nad kõik koos elasid, oli isa nii A kui ka tema ema suhtes vägivaldne. Ka vanem vend ei suhtle üldse isaga. Al on tema ütluste kohaselt ema abikaasaga hea läbisaamine ja ta tunneb teda juba ammu. A kinnitas oma ütlustes kohtule, et ta soovib kindlasti, et tema elukohaks jääks tema ema, mitte tema isa elukoht, sest ta soovib edasi elada oma ema juures. Eeltoodut aluseks võttes tuleks avaldus jätta rahuldamata. Asjast puudutatud isik TLsamuti avaldust ei toetanud ning palus kohtul see jätta rahuldamata põhjendusega, et poeg A elab tema juures ja soovib ka edaspidi elada koos oma emaga XXX. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et VB`i avaldus lapse elukoha määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 18.03.2005.a. otsusega tsiviilasjas 2/1-1301/04/05 on T B ja VB`i abielu lahutamisel kohus määranud poolte alaealise poja A elukohaks tema ema T B elukoha. A on nii kohtule kui eestkosteasutustele kinnitanud, et ta soovib jätkuvalt elada koos oma emaga, sest emaga on tal lähedasemad suhted kui isaga. A on kohtule antud ütlustes kinnitanud, et isa mõjutas teda andma Saue Vallavalitsuse lastekaitse töötajale kirjalikku kinnitust selles, et ta elab koos oma isaga. Tegelikult on ta kogu aeg elanud oma ema juures ja soovib ka edasi elada koos emaga. Perekonnaseaduse § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Harju Maakohtu juba viidatud otsusega poolte abielulahutuse asjas on kohus lahendanud ka poolte alaealise lapse elukohta puudutava vaidluse ning määranud XXX.a. sündinud poeg A B`i elukohaks tema ema T B (praegune L ) elukoha. Asjas on leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et poolte alaealine poeg A soovib jätkuvalt edasi elada oma ema TLjuures tema elukohas. Seega aluseks võttes poolte alaealise poja soovi, puudub kohtul õiguslik alus V B`i avalduse rahuldamiseks, sest avalduse rahuldamine oleks vastuolus poolte alaealise lapse sooviga. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Asja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik