) § 69 lg 1 kohaselt korraldatud jäätmeveoga. Suvilat kasutatavad taotleja vanemad, kes ei viibi seal tihti, ning suvilas tekkivad olmejäätmed viiakse Tallinnasse ning pannakse taotlejale kuuluvasse prügikasti, mistõttu puudub taotlejal vajadus kanda jäätmemahuti muretsemise ning selle tühjendamise kulusid. Jäätmemahuti võidakse suvila kasutajate puudumisel varastada, seega tuleks seda 3-06-2463 hoida varjul ja välja panna üksnes tühjendamise ajaks, mis tingiks igakordset Tallinnast Laulasmaale sõitmist. 2. Keila Vallavalitsuse 14.11.2006 kirjaga nr 9-4.2/7971/06 vastati taotlejale, et kuna
lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast (Keila valla haldusterritooriumilt) määratud jäätmekäitluskohtadesse (Tallinna Prügila või Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud võitja poolt, ei ole aktsepteeritav, et jäätmevaldaja viib ühe omavalitsuse territooriumil tekkinud jäätmed teise omavalitsuse territooriumil paiknevasse prügikasti ja loeb ennast sellega korraldatud jäätmeveoga liidetuks mõlemas omavalitsuses. Kirjas soovitati taotlejal kulude optimeerimiseks kontakteeruda naaberkinnistute omanikega ja kaaluda ühise konteineri soetamist ning taotleda vallavalitsuselt erinevate konteineri tühjendamissageduste kehtestamist suviseks ja talviseks perioodiks. Keila Vallavalitsuse 14.02.2007 korraldusega nr 126 jäeti T. Pikamäe taotlus tema korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks rahuldamata, märkides, et 14.11.2006 kirja eesmärk ei olnud T. Pikamäe avalduse lõplik lahendamine, vaid tema informeerimine sellest, kuidas avalduses tõstatatud probleeme on võimalik lahendada. Korraldust põhjendati järgnevalt: 1) Suvila ajutisest kasutamisest tingitud jäätmete väike hulk ja jäätmekonteineri varastamise oht ei saa olla aluseks
Neid asjaolusid on võimalik arvestada ka korraldatud jäätmeveo raames – jäätmevaldaja põhjendatud avalduse alusel on võimalik vähendada jäätmekonteinerite tühjendussagedust (nt aiandusühistu Linavästrik mitmetel kruntidel on tühjendussagedust vähendatud kuni kahe korrani aastas) ning lubada jäätmevaldajal kasutada ühist konteinerit naaberkinnistute omanikega; 2) Olmejäätmete käitluse ise korraldamine ei ole
lg-s 4 nimetatud erandi tegemise alus, vaid vältimatu eeltingimus selleks, et erandit oleks avalduses toodud põhjendustel võimalik rakendada. Isegi kui avalduses toodud asjaolud põhjendaksid erandi rakendamist, poleks avalduses kirjeldatud jäätmekäitluse korraldamise viis kooskõlas
lg 4 mõttega, kuna ühe kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil tekkinud olmejäätmete toimetamine teise omavalitsusüksuse territooriumil asuvasse jäätmekonteinerisse ei kujuta endast „jäätmekäitluse korraldamist“. 3. T. Pikamäe esitas Tallinna Halduskohtule 19.12.2006 kaebuse Keila Vallavalitsuse 14.11.2007 korralduse ja 20.03.2007 Keila Vallavalitsuse 14.02.2007 korralduse nr 126 tühistamiseks (kaebused liideti ühte menetlusse). Väited: 1) Vallavalitsus kohaldas
Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise seisukohalt omab tähtsust üksnes see, kas jäätmevaldaja korraldab ise õiguspäraselt tema poolt tekitatavate olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise või mitte. Kui kaebuse esitaja kõrvaldab kinnistul tekkivad olmejäätmed õiguspäraselt ja puudub oht, et ta kahjustab oma jäätmete käitlemisega avalikke huve (keskkonna puutumatus ja avaliku tervise kaitse), siis tuleb eelistada meedet, mis on temale vähem koormav; 2) Vallavalitsuse osundatud võimalused taotleda erinevaid tühjendamissagedusi suve- ja talveperioodil ning teha koostööd aiandusühistu teiste liikmetega ei lahenda kaebuse esitaja probleemi ning on praktikas teostamatud. Ka juhul, kui jäätmemahuti tühjendussagedus on kaks või neli korda aastas, peab kaebaja ikkagi tulema tühjendamise päevaks spetsiaalselt Tallinnast Laulasmaale, võtma jäätmemahuti luku tagant või varju alt välja, asetama selle väljapoole suletud aiaga piiratud ala ning ootama, kuni jäätmeveok mahuti tühjendab, et seejärel mahuti uuesti luku taha 2
Kohustus omada regulaarselt tühjendatavat prügikasti on põhjendamatu, kuna selle prügikasti tühjendamiseks tuleb spetsiaalselt Tallinnast Laulasmaale ja tagasi sõita, mis tekitab kaebajale täiendavaid kulutusi. 4. Tallinna Halduskohtu 25.10.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Jäätmekäitluse ise korraldamine ei ole
lg 4 nimetatud erandi tegemise alus, vaid vältimatu eeltingimus, et tekiks üldse võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks, ning see ei ole seega asjaolu, mida tuleks kaalutlusõiguse teostamisel arvestada. Erandi kohaldamise eelduseks on selle põhjendatus, mis eelkõige tähendab seda, et taotlejal on selleks möödapääsmatu vajadus.
lg-s 4 sisalduv erand on võimalik ainult väga piiratud ja rangelt kontrollitud juhtudel; 2) Kaebuse esitaja poolt pakutav viis oma jäätmete käitlemiseks ei vasta
Jäätmekäitlusena saab
kohaselt käsitleda tegevust, mis vastab
§-des 13-17 kirjeldatule ning eeldab eelkõige jäätmete kogumist ning toimetamist jäätmekäitluskohta. Jäätmevaldaja poolt ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tekitatud olmejäätmete toimetamine teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvasse prügikonteinerisse ei tähenda jäätmekäitlust
mõttes ega ole käsitletav nõuetekohase jäätmekäitlusena ka siis mitte, kui teises kohaliku omavalitsuse üksuses ollakse liitunud
lg 1 kohaselt korraldatud jäätmeveoga; 3) Kaebuse esitaja poolt pakutava lahenduse tegelik realiseerimine ei ole kohaliku omavalitsuse poolt kontrollitav. Praktikas ei oleks kohalikul omavalitsusel võimalik tagada, et tekkinud jäätmeid ei viida hoopis metsa alla või teistele jäätmevaldajatele kuuluvatesse olmejäätmete konteineritesse. Ei saa küll eeldada, et kaebuse esitaja sooviks oma olmejäätmetest seadusevastaselt vabaneda, kuid võttes arvesse avalikku huvi, et jäätmekäitlus toimuks inimeste tervist ja keskkonda kaitsval viisil, peab kohalik omavalitsus otsustama sellise lahenduse kasuks, mille puhul on nõuetelevastava jäätmekäitluse toimimine tagatud ja kontrollitav; 4) Korraldatud jäätmeveoga liitumine ei ole kaebajale ebamõistlikult koormav, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta. Vastustaja on kaebuse esitajale selgitanud võimalusi vähendada ebamugavusi, mida prügikonteineri perioodiline tühjendamine kaebajale põhjustab, kuid kaebuse esitaja ei soovinud selleks vajalikke samme astuda, mis pole erandlik põhjus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks; 5) Kaebuse esitaja on valesti määratlenud kaalutlusõiguse eesmärgi.
lg 4 eesmärgiks ei ole jäätmevaldajatele nende soovi korral võimaluse loomine korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Sätet tuleb tõlgendada vastupidiselt, nimelt on tegemist erandi tegemisega, mille võimaldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama avaliku huviga, et olmejäätmete käitlemisega ei kahjustataks keskkonda ja avalikku tervist, et jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ning selle üle oleks võimalik kontrolli teostada. Vastustaja on õigesti hinnanud kaalutlusõiguse eesmärki ning kaebuse esitaja huvi korraldada jäätmekäitlust ise. 3
Igaüks tuleb lugeda korraldatud jäätmeveoga liidetuks vähemalt ühes korraldatud jäätmeveoga piirkonnas. Antud juhul puudub tungiv vajadus liituda Keila valla korraldatud jäätmeveoga, sest apellant on liidetud korraldatud jäätmeveoga oma elukohas Tallinnas. Nii apellandi elukoht kui suvila asuvad sama jäätmekäitluskoha (Tallinna Prügila) teeninduspiirkonnas. Seega ei rikuta suvilas tekkinud jäätmete viimisega apellandi elukoha juures paiknevasse jäätmemahutisse
sätestatud elukoha läheduse põhimõtet; 2) Suvilas tekkivate jäätmete vedu Tallinna ja paigutamine apellandi elukohas paiknevasse jäätmemahutisse on jäätmekäitlus
kohaselt, sest on vaadeldav nii kogumise, vedamise kui kõrvaldamisena; 3) Küsimus jäätmekäitluse õiguspärasuse kontrollist on kunstlik. Ka korraldatud jäätmevedu ei välistaks jäätmete metsa alla või teiste isikute jäätmemahutitesse vedamist, kui apellandil oleks tõepoolest soov seda teha; 4) Arvestatud ei ole kaebuse esitaja faktiväiteid, miks vallavalitsuse pakutud lahendused ei kõrvalda kaebaja probleeme ega arvesta tema huvidega; 5) Vastustaja ei lähtunud seaduse eesmärgist tagada jäätmete õiguspärane käitlemine ega kaalunud kaebaja põhjendatud huve. Varastamise vältimiseks tuleks prügikonteinerit hoida varju all või luku taga. Regulaarselt tühjendatava prügikasti omamine tähendaks seega täiendavat aja- ja rahakulu prügikonteineri väljapanemiseks Laulasmaale ja tagasi sõitmise näol. 6. Keila Vallavalitsus palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nõustudes kohtuotsuse põhjendustega, märkis vastustaja täiendavalt järgmist: 1) Tegemist ei ole üksnes kahe erineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva kinnistuga, vaid ka kahe erineva jäätmetekitajaga, sest jäätmeid tekitavad kaebaja vanemad. Olmejäätmete üleandmine ühelt jäätmevaldajalt teisele selliselt, et kaebaja vanemate poolt Keilas tekitatud jäätmed lubataks panna tema Tallinna kinnistul asuvasse olmejäätmete konteinerisse, ei ole kooskõlas
lg 1 ning seetõttu ei kujuta endast jäätmekäitluse korraldamist
2) Apellandi tõlgendus, et jäätmete vedamine ühes omavalitsusüksuses asuvalt kinnistult teises omavalitsusüksuses asuvale kinnistule kujutab endast jäätmekäitluse korraldamist seaduse tähenduses eeldusel, et kinnistutel on sama omanik ja jäätmed viiakse samasse prügilasse, tähendaks, et ühe isiku omandis olevate lähedalasuvates omavalitsusüksustes asuva 40-50 kinnistu puhul, mida kasutavad erinevad isikud, piisaks jäätmete kokkuvedamisest ühele korraldatud jäätmeveoga liitunud kinnistule, et ülejäänud kinnistute jäätmevedu korraldatuks lugeda. Suvilapiirkondades muutuks aga korraldatud jäätmeveo teostamine sisuliselt võimatuks, sest konkursile tulev 4
lg 4 alusel võib valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Sätte alusel erandi tegemine on lubatud juhul, kui valla- või linnavalitsusel on võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, jäätmekäitluse ise korraldamiseks on mõjuv põhjus ning erandit taotletakse kindlaks ajavahemikuks. Erandi tegemisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud. 8. Apellant soovis korraldada jäätmekäitlust nii, et tema vanemad viiksid Keila vallas asuval kinnistul tekkinud jäätmed apellandi Tallinnas asuvas elukohas paiknevasse jäätmekonteinerisse, kust antud piirkonnas korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõigust omav ettevõtja veaks need Tallinna Prügilasse.
kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.
§-st 14 (kuni 11.03.2007 kehtinud sõnastuses) tulenevalt on jäätmete kogumine jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et suvilas 5
See ei ole aga
9. Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et jäätmevaldajad annavad oma olmejäätmed käitlemiseks üle olmejäätmete määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta kogumise ja vedamisega tegelevale kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtjale (
Sellest järeldub, et jäätmekäitlust erandina ise korraldades peab jäätmevaldaja saavutama samasuguse tulemuse kui korraldatud jäätmeveoga ning üldjuhul järgima ka samu nõudeid, mis on kehtestatud veopiirkonnas konkursi alusel jäätmeveo ainu- või eriõigust omavale ettevõtjale. Muuhulgas peab jäätmevaldaja jäätmekäitlust ise korraldades tagama, et olmejäätmed kogutakse ja veetakse nende tekkimise kohast jäätmekäitluskohta. 10. Jäätmekäitluskohaks ei ole
lg 1 ja 2 ning § 34 tulenevalt üksnes prügila, vaid see võib olla mistahes muu tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, samuti jäätmete taaskasutamiseks mõeldud maa-ala. Küll ei loeta jäätmekäitluskohaks
lg 3 kohaselt (kuni 11.03.2007 kehtinud sõnastuses) jäätmekogumisnõu, jäätmekonteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. Seega ei ole apellandi Tallinnas asuvasse elukohta paigutatud jäätmekonteiner jäätmekäitluskohaks seaduse mõttes. Apellandi kirjeldatud jäätmekäitlemise korraldamise tulemusena antaks Keilas tekitatud olmejäätmed üle Tallinnas vastavas veopiirkonnas eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale, mitte lähimasse jäätmekäitluskohta. 11. Eeltoodust nähtub, et
lg 4 sätestatud korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise eeltingimus ei ole täidetud, sest apellant ei korraldaks jäätmekäitlust ise. Juba ainuüksi sel põhjusel tuli tema avaldus rahuldamata jätta. Korralduses nr 126 on vallavalitsus põhimõtteliselt õigesti märkinud, et apellandi kirjeldatud jäätmekäitluse „ise korraldamise“ viis ei ole kooskõlas
12. Isegi kui asuda seisukohale, et apellandile
lg-s 4 sätestatud erandi võimaldamine oleks olnud kaalutlusõiguse alusel lubatav, ei viita miski vallavalitsuse kaalutlusveale. Vallavalitsus on erandi tegemise poolt ja vastu kõnelevaid huve hinnanud õigesti. Korraldatud jäätmevedu ja sellega liitumise kohustus aitab kaasa
lg-s 1 sätestatud eesmärgile vältida jäätmetest tulenevat tervise- ja keskkonnaohtu, sest võtab jäätmevaldajalt majandusliku huvi käidelda oma jäätmeid keskkonda ja isikute tervist ohustaval viisil. Samuti aitab kohustuslik liitumine korraldatud jäätmeveoga kaasa
§-s 11 sisalduva põhimõtte „saastaja maksab“ realiseerimisele, sest jäätmevaldaja maksab kinni nii oma tekitatud jäätmete käitlemise kui jäätmekäitlussüsteemi toimimise. Korraldatud jäätmevedu tagab ka selle, et jäätmete kogumine ja vedu toimub piirkonna jäätmetekitajate jaoks võimalikult soodsatel tingimustel, sh parima võimaliku hinnaga. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline, et võimalikult suur osa jäätmetekitajaid oleks määratud piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liidetud. Apellant ületähtsustab asjaolu, et ta on teises kohaliku omavalitsuse üksuses juba korraldatud jäätmeveoga liitunud. Eelnimetatud eesmärkide seisukohalt on olulisem, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks võimalikult paljusid antud jäätmeveopiirkonna majapidamisi. Eeltoodud põhjustel pole korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmetekitajal jäätmekäitluse ise korraldamise lubamine võrdväärsed alternatiivid. Lisaks suutlikkusele korraldada ise nõueteko6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.