lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis kui vanem annab lapsele ebapiisavalt elatist. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus vanema kohustust ülal pidada oma alaealist last, hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt ning lapse põhjendatud vajadusi. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud lapse igakuised vajadused. Lapse arengu seisukohast on põhjendatud ka kulutused meelelahutusele, hobidele ja spordile. Samuti on põhjendatud hageja poolt välja toodud kulutused toidule summas 1500 krooni, kuna laps vajab kasvamiseks erinevaid toiduaineid. Põhjendatud on ka kulutused riietele ja jalanõudele summas 600 krooni, kuna tegemist on kasvava lapsega kes vajab pidevalt uusi riideid ja jalanõusid. Samuti arvestab kohus elatise väljamõistmisel ka kostja varalist seisundit. Kohus on asunud asja menetlemisel seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab maksta poolte ühise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummast suuremat elatist ning asjaolu, et kostjal ei ole peale poolte ühise lapse rohkem alaealisi ülalpeetavaid. Kohtule esitatud pangaväljavõtetega on tõendatud, et kostja on saanud Eesti keskmisest palgast tunduvalt suuremat töötasu ja on tasunud ka siis lapse ülalpidamiseks alla miinimumi kehtestatud elatusraha. Kostja väited käesoleval ajal OÜ-ga B töölepingu lõpetamise ja kindla töökoha puudumise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud Betoonpumba OÜ tõendi selle kohta, et KK töötas B OÜ-s alates 01.10.2007. a kuni 30.04.2008. a, kuna nimetatud tõendil puudub allkiri ja jätab kohtule kahtluse tõendi ehtsuses. Samuti ei kostja kohtule tõendanud, et ta oleks käesoleval ajal töötu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 3933 krooni kuus (sisaldab tulumaksu) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista
juuli 2007. a. Kostja poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind krooni (9 x 3933 = 35 397). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 35 397 krooni riigilõivu 2250 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.