2-08-9065/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-9065 Otsuse kuupäev 19.juuni 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi KV(isikukood XXX, XXX) hagi HM(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 21.mai 2008 Istungil osalenud isikud hageja KV ja kostja HM Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista HMlt KV kasuks elatusraha poja RV(sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 500 EEK (viissada krooni) alates 07.aprillist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte kooselust on sündinud XXX poeg RV. Järva Maakohtu 09.02.2004 otsusega määrati RV elukohaks isa KV elukoht. 2005 aastal toetas kostja last kuue kuu jooksul 400 krooniga kuus, kuid siis lõpetas maksmise ning käesoleval ajal puudub igasugune kostjapoolne abi lapse ülalpidamiseks. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates hagi esitamisest. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja varanduslik seis võimaldab tal last toetada suuremas summas kui kostjal. Kostja ei nõustu hageja poolt näidatud lapse ülalpidamiskulude suurusega. Kostja arvates on kulud ülepaisutatud. Kostja varaline seisund ei võimalda tal hetkel maksta elatist poja R ülalpidamiseks. Kostja hetkel ei tööta, tema kasvatada on 3-aastane ja 1-aastane laps. Kostja lapsed põevad astmat, mistõttu on nad tunnistatud ööpäevaringset järelvalvet vajavateks ning lastel on lisakulutused hooldusele, füsioterapeudile ja muudele teenustele. Kostja sissetulekuks on lapsetoetus 900 krooni ja puudega lapse toetus 300 krooni. Vanemahüvitis lõpeb 09.maist 2008, mille asemele tuleb vanematoetus 600 krooni. Kokku on kostja sissetulek 1 800 krooni. Kostja kasutuses on üks vanem sõiduauto, kuid maakohas ei ole elamine ilma sõiduvahendita võimalik. Kostja tugineb PKS § 61 lg 5 ja palub elatise suurust vähendada alla miinimumsuuruse, kuna kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes osutuksid vähem kindlustatuks, kui poeg R . Kostja leiab, et käesolevas asjas on olemas ka alus elatise üldse välja mõistmata jätmiseks, põhjusel, et tema ei saa hetkel alla kolmeaastase lapse hooldamise tõttu töötada. Kostja lapsed on astmahaiged ning vajavad lisahoolt, mistõttu ei ole kostjal võimalik ka osalise tööajaga töötada. Lapsi ei ole võimalik panna lasteaeda, sest see halvendaks nende tervislikku seisundit. Kostja on abielus, kuid kostjalt ei saa abikaasa arvelt nõuda sisse elatist. Abikaasa sissetulekuks on tema töötasu, millest makstakse eluasemelaenu. Juhul kui kohus mõistab välja elatise, siis peab kostja võimalikuks tasuda elatist summas 300-400 krooni. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vaidlus puudub selle üle, et kostja last käesoleval ajal materiaalselt ei toeta, mistõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks põhjendatud. Kostja vastuväited lapse kulutuste suurusele on alusetud, sest hageja ei nõua elatist hagiavalduses näidatud lapse kulutustest lähtuvalt, vaid tuginedes PKS § 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008 aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest pool on 2 175 krooni. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel kostjalt tuleb arvestada asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on hetkel kaks alaealist last ning need lapsed osutuksid kindlasti vähem kindlustatuks, kui kohus mõistaks kostjalt välja elatise lähtuvalt PKS § 61 lg 4 summas 2 175 krooni kuus. Ka Riigikohus on viidanud nimetatud asjaolule lahendis 3-2-1-21-07 ning märkinud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostja sissetulek on riigilt saadavad toetused 1 800 krooni, millele lisandub toetus 2-le lapsele seoses puudega 2 520 krooni. 2 Kostjal puudub hetkel võimalus oma sissetulekute suurendamiseks, sest tööle asumine on takistatud seoses laste eest hoolitsemisega. Lapsed põevad astmat ning sellest tulenevalt, ei saa neid paigutada lasteaeda. Arvestades kostja sissetulekuid, ei pea kohus põhjendatuks jätta elatis üldse välja mõistmata, kuid eelnevat arvestades on põhjendatud elatise väljamõistmine alla PKS § 61 lg 4 ettenähtud suuruse. Kui lähtuda kostja varanduslikust seisust ning asjaolust, et vanem peab tagama võrdsed võimalused kõigi oma laste ülalpidamiseks, loeb kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis summas 500 krooni kuus poja R ülalpidamiseks alates hagi esitamise ajast. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 3