← Eesti

3-07-1708/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1708 Otsuse kuupäev

  1. märts 2008 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi M. A. kaebus Tartu Ülikooli peale magistrieksami tulemuse ning apellatsioonikomisjoni ja vaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks ja ülikoolile ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja M. A., tema esindaja Katrin Johanson, vastustaja - Tartu Ülikooli esindajad Allar Laugesaar ja Jana Tondi. Resolutsioon Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud
  3. juunil
  4. a. sooritas M. A. Tartu Ülikooli Narva Kolledžis pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami, mis seisnes portfoolio ehk loovtööde mapi koostamises ja selle avalikus kaitsmises. Eksamikomisjon hindas M. A. töö hindega „C“. Kuna M. A. ei nõustunud saadud hindega, esitas ta
  5. juunil 2007.a. vastavalt Tartu Ülikooli Õppekorralduseeskirja punktile 193 apellatsiooni. Tartu Ülikooli Narva Kolledži apellatsioonikomisjon jättis
  6. juuni 2007.a. otsusega M. A. magistrieksami hinde C ( hea) muutmata ( tl 39).
  7. juulil 2007.a. esitas M. A. apellatsiooni Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjonile, vaidlustades Tartu Ülikooli Narva Kolledži apellatsioonikomisjoni otsuse. Vaidluskomisjoni
  8. augusti 2007.a. otsusega jäeti M. A. apellatsioon rahuldamata ( tl 64-65). M. A. pöördus
  9. augustil 2007.a. kaebusega Tartu Halduskohtusse. Kaebuse taotlused ja põhjendus Kaebuse täpsustatud ning lõplikud nõuded on ( tl 246): 1.Tühistada pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami protokoll (otsus M. A. tulemusehinde) osas;
  10. Tühistada täielikult Tartu Ülikool Narva kolledži apellatsioonikomisjoni 14.06.2007 otsus;
  11. Tühistada täielikult Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 02.08.2007 otsus;
  12. Võimalusel teha ettekirjutus pädeva komisjoni moodustamiseks sõltumatute ja pädevate isikute poolt, kes vaataksid kaebaja magistritöö läbi ja annaksid sellele sisulise hinnangu või teha ettekirjutus uue komisjoni moodustamiseks, kohustades läbi viima uue magistrieksami, sest eksamitulemuse tühistamise korral tähendab see ka kaebajalt kraadi äravõtmist, samas on kaebaja täitnud õppekava, va magistrieksami sooritamine.
  13. Teha kindlaks TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korralduse nr 161 NC tühisus. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja väitel on rikutud tema õigust saada pädeva komisjoni poolt oma magistrieksam hinnatud. Magistrieksami tulemus välistas tal võimaluse lõpetada magistratuur cum laude Rikkumised magistrieksami läbiviimisel
  14. Kaebaja ei olnud nõus töö hinde ja hindamisega, kuna oli selle koostanud täpselt vastavalt pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami juhendile. Töö avalikul kaitsmisel ei esitanud eksamikomisjon ühtegi töö sisulist poolt puudutavat küsimust ega viidanud ühelegi puudusele. Kaebuse esitaja leidis, et tema õigusi rikuti, kuna ta ei saanud magistrieksamil esitada kaitsekõnet.
  15. Kaebaja leidis, et magistrieksami korraldus oli puudulik. Pedagoogika ja psühholoogia juhend ei anna üliõpilasele piisavalt informatsiooni oodatava portfoolio olemusest ning ei viita dokumendile, mida töö kirjutamiseks väidetavalt oleks pidanud kasutama. Samuti on üliõpilast eksitav töö pealkiri: „Portfoolio" (loovisiku töid tutvustava tööde kogumik), kuigi tegelikult sooviti saada hoopis kirjanduses esitatud teooriate uurimist.
  16. Magistrieksami hindamisel ei lähtutud juhendis fikseeritud hindamiskriteeriumist. Juhendis on fikseeritud hindamiskriteerium: „/../ hindavad kõik komisjoniliikmed eraldi kümnepallisel skaalal, koondhinne eksami eest pannakse üleüldise keskmise alusel. Kümnepallisüsteemis antud koonhinne kantakse üle tähelisteks hinneteks järgmistest piirväärtustest lähtudes: A ≥9,1; B ≥8,1; C≥7,1; D≥6,1; E≥5,1” Kaebaja oli seisukohal, et rakendatav hindamissüsteem saab mõjutada eksamitulemust, kuna 10palli süsteem võimaldab hindamisel oluliselt suuremat variatiivsust. Juhendis toodud hindamiskriteerium ei ole vastuolus ülikooli hindamissüsteemiga, kuna 10-pallisel hindamisskaalal pandud hinded tuleb piirväärtuste alusel lõppfaasis teisendada hinneteks A-F, millest kujunebki lõplik hinne. Juhendis sätestatud hindamiskriteeriumi eiramine ei ole eksamikomisjoni pädevuses.
  17. Vaidlusalusele magistrieksamile eelnes aine „Kolmanda eriala praktika", mille raames pidi üliõpilane koostama portfoolio, mis oli eeltööks magistrieksami portfooliole ning mille eest kaebaja sai õppejõult Anna Golubeva kiitva hinnangu. „Kolmanda eriala praktika" eesmärk „teadmise/oskuse/hoiaku nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov rakendamine" ühtib Üldpedagoogika magistrieksami eesmärgiga „näidata teoreetiliste teadmiste ja praktikal omandatud teadmiste seostamise oskust", mistõttu on võimalik väita, et õppejõud Anna Golubeva kiitev hinnang „Kolmanda eriala praktika" portfooliole kui magistrieksami eeltööle omab asjas tähtsust. 2
  18. Kaebaja leidis, et tema õigused saada pädeva komisjoni poolt oma magistrieksam hinnatud, on rikutud, kuna osad magistrieksami komisjoni liikmed ei valda piisavalt (ei saa aru) eesti keelest. Seega ei ole neil võimalik anda ka adekvaatset ja objektiivset hinnangut kaebaja tööle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 249 p 10 lg 3 nõutakse keeleoskust kõrgtasemel valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatelt ning avalikõiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt, kes on õppeasutuste juhid ja nende asetäitjad, eesti keele ja eesti keeles õpetavate ainete õpetajad. Magistrieksami komisjoni liikmed Natalja Zorina ja Anna Džalalova ei ole sooritanud kõrgtaseme eksamit. Natalja Zorinal on vastavalt kesktaseme keeletunnistusel märgitule „piiratud kirjalik keeleoskus", mis seab kahtluse alla tema võime eesti keeles kirjutatud tööd adekvaatselt mõista, kuna isegi kesktasemel on N. Zorina saanud vaid pooled võimalikest punktidest lugemisoskuse eest eesti keeles. Samuti leidis kaebaja, et kaitsmiskomisjoni mitme liikme kvalifikatsioon ei vastanud nõuetele. Vastavalt Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimääruse punktile 3 on magistrikraadi andmise õigus vaid isikutel, kellel on magistri- või doktorikraad. TÜ Narva Kolledži magistrieksamikomisjoni kuulunud Natalja Zorina töötab TÜ Narva Kolledžis assistendi ametikohal. Vastavalt dokumendile „Nõuded Tartu Ülikooli õppejõu või teadustöötaja ametikohtade taotlejate hindamisel" punktile 9.
  19. on assistendi ametikohal nõutav magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kaebaja arvates saab laiendada magistrikraadi andmise õigust väitekirja kaitsmisel ka töö kaitsmisele magistrieksamil, kuivõrd määrus ei sätesta täpselt kaitsmise juhiseid magistrieksamil, räägitakse üldiselt kraadi kaitsmisest.
  20. Kaebuse esitaja ei nõustunud vastustaja väitega, et magistrieksami eksamikomisjoni liikmetele kvalifikatsiooninõuded puuduvad ning komisjoni võib seega teoreetiliselt kuuluda igaüks. Kvalifikatsiooninõuete puudumine ei vabasta Tartu Ülikooli Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 täitmisest, mille kohaselt peavad eesti keeles õpetatavate ainete õppejõud valdama eesti keelt kõrgtasemel.
  21. Lisaks sellele märkis kaebuse esitaja, et kaitsmiskomisjoni istung algas väära informatsiooniga, TÜ Narva Kolledži eksamikomisjoni esimees ei olnud isiklikult tutvunud hindamisalustega. Eksamikomisjoni liikmel V. Semenovil ei olnud aga võimalik töid eksami ajaks läbi töötada. Tundmata pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami juhendit ning tööga tutvumata ei ole kuidagi võimalik magistrieksamit objektiivselt hinnata. Apellatsioonikomisjoni ja vaidluskomisjoni poolsed menetlusnõuete rikkumised
  22. TÜ Narva Kolledži apellatsiooni-komisjon ei menetlenud kaebaja poolt tõstatatud keeleküsimust. Kaebaja pidas vajalikuks rõhutada, et TÜ Narva Kolledži apellatsioonikomisjoni kuulus samuti kaks liiget, kes ei ole sooritanud kõrgtaseme eksamit - Olga Burdakova ja Jelena Nõmm. Seega ei olnud üliõpilase kaebus keeleküsimuste osas apellatsioonikomisjonis läbi vaadatud erapooletute isikute poolt. Sellest võib ka tuleneda apellatsioonikomisjoni otsuses üliõpilasele esitatud valeinformatsioon eksamikomisjoni keelelise kompetentsuse osas. 3
  23. Apellatsioonikomisjon ei viinud läbi põhjalikku juurdlust seoses kaebusega protseduurireeglite rikkumise osas.
  24. Vaidluskomisjon ei menetlenud kaebaja poolt tõstatatud keelenõuete rikkumist ning kaebaja poolt tõstatatud küsimust ebavõrdse kohtlemise osas. Viimatinimetatud küsimust oleks olnud võimalik lahendada täiendava uurimise kaudu (teiste tööde uurimine, eksamikomisjoni liikmete küsitlemine vms). Kaebuses tõstatatud küsimuste mittemenetlemine ei saa olla aluseks selle rahuldamata jätmisel. Sellega, et vaidluskomisjon ignoreeris tõstatatud probleemi komisjoniliikmete keeleoskuse osas, rikuti vaidluskomisjoni kodukorda, mille kohaselt peab vaidluskomisjon hindama otsuste ja nende vastuvõtmise vastavust õigusaktidele.
  25. Kaebaja leidis, et vaidluskomisjon ei ole korrektselt lahendanud teoreetiliste aluste käsitluse probleemi. Vaidluskomisjon langetas sisulise hinnangu töö osas, see ei ole aga komisjoni pädevuses. Vaidluskomisjoni otsuse punktis 2 esitatakse seisukoht, et kaebaja töös on „oluliseks puuduseks teoreetiliste aluste puudumine enamikus moodulitest.” Vaidluskomisjoni seisukoha puhul on tegemist sisulise hinnanguga töö olemuse suhtes. Langetades sisulise hinnangu kaebaja töö osas, oleks vaidluskomisjon pidanud välja selgitama, kas A-ga hinnatud tööd nimetatud nõudele vastavad.
  26. Vaidluskomisjon võttis vastu otsuse kaebaja apellatsiooni osas ilma vajaliku kvoorumita ning vaidluskomisjoni poolt otsuse langetamise tähtaja ületamine ei ole põhjendatud. Vastavalt vaidluskomisjoni kodukorra punktile 10, peab otsustamisel osalema vähemalt kuus komisjoni liiget, et otsus oleks kehtiv. M. A. apellatsiooni osas võeti vastu otsus 02.08.2007 (allkirjastatud komisjoni esimehe Margit Sutropi ja sekretäri Eve Pehteri poolt). Ülikooli poolt esitatud vaidluskomisjoni meilivahetusest selgub, et 02.08.2007 seisuga oli oma seisukoha avaldanud kolm komisjoni liiget (Margit Sutrop, Alan Altraja ja Heiko Pääbo). Tuginedes vaidluskomisjoni kodukorra punktile 10, ei saa lugeda vaidluskomisjoni otsust M. A. apellatsiooni osas kehtivaks. Kaebajale edastati otsus meili teel
  27. augustil ning ka selleks hetkeks ei olnud vaidluskomisjonil koos vajalikku 6 liikme häält. Seega avalikustati otsus teadlikult kehtetul kujul.
  28. Kaebaja apellatsiooni suhtes langetati otsus 24 päeva peale apellatsiooni esitamist. Kuna täiendavat uurimist läbi ei viidud, pole põhjendatud 14 päevast pikem vastamise tähtaeg. Vaidluskomisjoni liikmed on endale komisjoni töös osalemise kohustuse võtnud vabatahtlikult ning teadmise juures, et lõputööde apellatsioonide esitamine toimubki suvel peale kaitsmisi. Vaidluskomisjoni kodukord ei näe ette tähtaja pikendamist seoses puhkuste või muude kohustustega.
  29. Eraldi soovis kaebaja rõhutada , et TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC 04.06.07, millega moodustati komisjon, kes kaebaja tööd hindas, on kehtetu algusest peale. Kehtetuse põhialuseks on see, et komisjon on kokku kutsutud Katri Raiki ehk isiku poolt, kellel ei olnud selleks enam volitusi, seega seda ei ole andnud pädev haldusorgan, sest Katri Raik ei olnud korralduse nr 161 NC andmisel 04.06.07, millega komisjon moodustati, enam TÜ Narva Kolledži direktor. Pole vahet, kas Raik allkirjastas korralduse 01.06.07 või 04.06.07 nagu nähtub korraldusel olevast kuupäevast, ikkagi ei ole see kehtiv, sest ka 01.06.07 ei olnud Katri Raik enam TÜ Narva Kolledži direktor, mistõttu on tegemist korralduse näol tühise haldusaktiga 4 HMS § 63 lg 3 mõttes, sest seda ei ole andnud pädev haldusorgan. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale, so TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC , 04.06.07 on kehtetu algusest peale ja see toob kaasa kõigi teiste selle alusel tehtud aktide ja toimingute tühisuse. 01.06.07 oli määratud direktori kohusetäitjaks Jana Tondi (alus-29.05.07 TÜ rektori korraldus nr 294 RE). Jana Tondi ei ole korraldust allkirjastanud TÜ Narva Kolledži direktori kt-na. Kuna korraldus on tühine, siis ei olnud ka magistrieksamit vastu võtnud komisjonil pädevust ja antud juhul langetas kaebaja töö suhtes otsuse ja andis hinnangu mittepädev haldusorgan ja seega ka pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami protokoll (otsus M. A. tulemuse- hinde) osas on tühine so kehtetu algusest peale. Tartu Ülikooli vastuväited kaebusele Tartu Ülikool palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et M. A. magistrieksami läbiviimisel ei esinenud selliseid menetlusnõuete rikkumisi, mis oleksid mõjutanud eksamitulemust. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole magistrieksami läbiviimisel ja eksami vaidlustamise apellatsioonide läbivaatamisel rikutud.
  30. Kaebaja leiab, et tema portfoliole on eelnevalt aines „Kolmanda eriala pedagoogiline praktika" (ainekood P2NC.00.761) antud kiitev hinnang, millest tuleneb, et töö on koostatud perfektselt. Kaebaja selline tõlgendus on kahjuks liiga vaba, kuna nimetatud aines ei ole kaebaja tööd üldse diferentseeritult hinnatud. Ainet „Kolmanda eriala pedagoogiline praktika" (ainekood P2NC.00.761) on hinnatud mittediferentseeritult ehk hindega „arvestatud" või „mittearvestatud“ Ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et eelnev positiivne hinnang peaks tähendama, et hiljem väga põhjalikult ümber töötatud ja tunduvalt laiendatud töö on kindlasti maksimaalset hinnet väärt. Selline võrdlemine on ka põhimõtteliselt võimatu, kuna õppeainete hindamise kriteeriumid on sisuliselt erinevad. Samuti on erinevad eri õppeainete eesmärgid. Aine „Kolmanda eriala pedagoogiline praktika" (ainekood P2NC.00.761) eesmärgiks on võimaldada üliõpilasel saada kogemusi ja arendada ennast õpetaja tööga seotud valdkondades - õppimise juhtimine, õpilase arengu toetamine, õpetaja kui isiksus. Õpe toimub praktika käigus. Magistrieksami eesmärgiks on võimaldada magistrandil näidata teoreetiliste teadmiste ja praktikal omandatud teadmiste seostamise oskust. 2.. Magistrieksami eesmärgiks on võimaldada magistrandil näidata teoreetiliste teadmiste ja praktikal omandatud teadmiste seostamise oskust. Selleks koostab üliõpilane kirjaliku portfolio. Tartu Ülikooli Narva kolledžis on juba alates
  31. aastast kehtestatud Üliõpilaste kirjalike tööde juhend, mida kõik üliõpilased järgima peavad. Üliõpilaste kirjalike tööde juhendis on reguleeritud nii töö teoreetilise kirjandusega kui ka viitamine kirjalikus töös. Kuidagi ei ole võimalik nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et juhendis välja toodud soovitava kirjanduse loetelu on oluline neile, kellel on lüngad teoreetilistes teadmistes. Tartu Ülikooli üliõpilased lähtuvad oma õppetööl väga paljudest õigusaktidest. Kõigis õigusaktides kõigile teistele õigusaktidele viitamine ei ole võimalik. Loovtööde mapi koostamine on loomeprotsess, mille osas üksikasjaliste juhendite ettekirjutamine ei ole vajalik ega võimalik. Tartu Ülikooli Narva kolledži Üliõpilaste kirjalike tööde juhendis on terve II peatükk pühendatud teemale „Töö kirjandusega". Peatüki esimeses lauses öeldakse: „Tavaliselt sõltub kirjaliku töö hinne ka sellest, kuivõrd kvaliteetne on olnud üliõpilase iseseisev töö materjalidega (kirjandus/allikad), mis on pühendatud uuritavale teemale." Järgnevalt antakse juhendis näpunäiteid tööks kirjandusega. Üliõpilaste kirjalike tööde juhendi lisades 4 ja 5 on selgitatud 5 viitamise ja kirjanduse loetelu koostamise põhimõtteid. Üliõpilase kirjalike tööde vormistamisel tuleb lähtuda kirjalike tööde vormistamise juhendist.
  32. Kaebuse esitaja väidab, et on piisavalt seostanud oma teoreetilisi teadmisi praktikaga. Vastustaja leidis, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud teoreetiliste teadmiste praktikaga seostamise olemust. Teoreetiliste teadmiste praktikaga seostamiseks ei ole üliõpilase töötamine. Üliõpilastöödes on oluline seostada teoreetilised teadmised (kirjanduses esitatud teaduslikud teooriad) praktiliste tulemustega, milleks antud juhul on üliõpilase intervjuude läbiviimisega kogutud andmed. Andmete kogumine ja süstematiseerimine nõuab küll teoreetilisi teadmisi teadustöö metodoloogiast, kuid andmete kogumine on siiski alles esimene samm teoreetiliste teadmiste praktikaga seostamise teel.
  33. Kaebuse esitaja viitab oma kaebuses Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimäärusele ja sellest tulenevatele väidetavatele rikkumistele. Märgitud väidetele ei ole võimalik vastata, kuna nimetatud määrus kehtib vastavalt õppekorralduseeskirja punktile 220 vaid sellisele magistriõppele, mis toimub enne
  34. juunit 2002.a. haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud magistriõppekavade alusel. Kaebuse esitaja õppis õppekava „Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis“ alusel, mis on kantud nimetatud registrisse pärast
  35. juunit 2002.a. ja seega Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimäärus sellele ei laiene. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja valesti mõistnud ka magistrieksami eksamikomisjoni liikmetele esitatavaid nõudeid. Kaebuse esitaja on põhjalikult keskendunud komisjoni liikmete kvalifikatsiooninõuetele ja keeleoskusele. Komisjoni liikmete keeleoskuse küsimuses on kaebuse esitajale
  36. augustil 2007.a. vastanud Narva kolledži direktori kt. Keeleseaduse § 51 lõike 9 punkti 5 kohaselt ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on omandanud kõrghariduse eesti keeles. Õppekorralduseeskirja punkti 113 kohaselt kinnitab lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu dekaan. Eraldi kvalifikatsiooninõuded komisjoni liikmetele puuduvad. Kaebuse esitaja magistrieksami eksamikomisjoni koosseisu kinnitamisel ei ole komisjoni moodustamise menetlusnorme rikutud. Õppekorralduseeskirja punkti 113 kohaselt lõpueksami sisulised nõuded, nõuded lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu kohta ja lõpueksami sooritamise korra kehtestab teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. Nõuded magistrieksamile on kinnitatud Narva kolledži nõukogus
  37. veebruaril 2006.a.
  38. Kaebaja väited eksamikomisjoni liikmete kvalifikatsiooni, keeleoskuse ja komisjoni moodustamise kohta ei oma antud asja lahendamisel sellist tähendust, mida neile soovib omistada kaebaja. Magistrieksami läbiviimisel ei esinenud selliseid menetlusnõuete rikkumisi, mis oleksid mõjutanud eksamitulemust, samuti ei ole magistrieksami läbiviimisel ja eksami vaidlustamise apellatsioonide läbivaatamisel rikutud kaebaja subjektiivseid õiguseid. Magistrieksami komisjonid moodustatakse alati enne eksamite toimumist. Komisjoni moodustamine alles eksamipäeval ei ole võimalik. Eksamikomisjoni moodustamise käskkirjal olev kuupäev on ekslik. Samas on käskkirjal ka isiku allkiri, kes oli
  39. juunil 2007.a. volitatud eksamikomisjoni moodustama.
  40. Vastustaja rõhutas, et kaebuse esitaja apellatsiooni läbivaatamiseks
  41. juunil 2007.a. moodustatud komisjoni kuulus kolm liiget, kelle on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Sellest nähtub kuivõrd tõsiselt on Narva kolledž kaebuse esitaja apellatsiooni suhtunud. Kaebuse esitaja töö on eriala tippspetsialistide poolt läbi vaadatud ja hinnatud.
  42. Vastavalt Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja punktile 188 on vaidluskomisjon kaheksaliikmeline kogu, koosnedes neljast õppejõudude ja neljast üliõpilaste esindajast. 6 Õppejõududest on vähemalt kaks komisjoni liiget professorid. Üliõpilaste esindajate seas on vähemalt üks üliõpilane igast õppeastmest. Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni pädevuses on eelkõige dekaani, õppeprorektori ja lõpueksami või lõputöö hinde läbivaatamiseks dekaani poolt kokku kutsutud komisjoni otsuste läbivaatamine. Vaidluskomisjon hindab otsuste ja nende vastuvõtmise vastavust õigusaktidele. Vaidluskomisjon ei saa korraldada magistritöö kaitsmist, ei osale töö sisulisel hindamisel ega saa seetõttu muuta lõputöö hinnet. Üliõpilase õppetöö tulemusi saab hinnata ainult selleks piisava pädevusega isik või isikute kogu. Üliõpilase töö vaadatakse apellatsioonikorras eriala ekspertide poolt läbi dekaani moodustatud apellatsioonikomisjonis. Vaidluskomisjoni kodukord näeb ette võimaluse vaidlusasja elektrooniliseks arutamiseks. Nimetatud võimalus ei halvenda kuidagi kaebuse esitajate olukorda. Pigem on see kaebuse esitajatele kasulik, kuna võimaldab asju menetleda kiiremini.
  43. Vastustaja märkis, et eraldi otsust eksamitulemuste kohta ei vormistata, kuna eksamitulemused fikseeritakse vastavalt õppekorralduseeskirja punktile 106 eksamiprotokollis. Apellatsioonikomisjoni istungi tulemusena on vormistatud otsus, mis on kaebuse esitajale edastatud. Kohtu otsus ja põhjendused Kaebuses on esitatud taotlused: 1.Tühistada pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami protokoll (otsus M. A. tulemusehinde) osas;
  44. Tühistada täielikult Tartu Ülikool Narva kolledži apellatsioonikomisjoni 14.06.2007 otsus;
  45. Tühistada täielikult Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 02.08.2007 otsus;
  46. Võimalusel teha ettekirjutus pädeva komisjoni moodustamiseks sõltumatute ja pädevate isikute poolt, kes vaataksid kaebaja magistritöö läbi ja annaksid sellele sisulise hinnangu või teha ettekirjutus uue komisjoni moodustamiseks, kohustades läbi viima uue magistrieksami;
  47. Teha kindlaks TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korralduse nr 161 NC tühisus.
  48. Kuna kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korralduse nr 161 NC tühisuse tuvastamine tähendab seda, et lõpueksami komisjonil puudus pädevus tema töö hindamiseks ning see omakorda toob kaasa üldpedagoogika magistrieksami tulemuse tühisuse. Sellest lähtuvalt peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt kaebuse nõuet teha kindlaks TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korralduse nr 161 NC tühisus ning seejärel lahendab kohus kaebuse ülejäänud nõuded.
  49. Kaebaja on taotlenud teha kindlaks korralduse tühisus HMS § 63 lg 2 punktis 3 sätestatud asjaoludel (seda ei ole andnud pädev haldusorgan). Eelnimetatud korralduse on 04.06.2007 allkirjastanud isik, kellel ei olnud selleks enam õigust.
  50. TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC, millega moodustati Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis ja Koolieelsete lasteasutuste õpetaja (vene õppekeele baasil) õppekava üldpedagoogika magistrieksamit vastuvõttev komisjon 2006/2007 õ.-a kevadsemestril, kannab kuupäeva 04.06.2007 ja selle on direktorina allkirjastanud Katri Raik. Tema töösuhe Tartu Ülikooliga lõppes
  51. juunil 2007 (vt tl 237 pöördel). 1.juunil 2007 oli määratud Narva Kolledži direktori kohusetäitjaks Jana Tondi (TÜ rektori 29.05.07 korraldus nr 294 RE). Jana Tondi ei ole korraldust allkirjastanud TÜ Narva Kolledži direktori kt-na.
  52. Kohus ei pea antud juhul pädevuse ületamist halduse siseakti allkirjastamisel ilmselgeks. Vaidlusalune korraldus on Narva Kolledžis koostatud psühholoogia ja pedagoogika lektoraadi 7 juhataja Anna Džalalova 31.05.2007.a. esildise alusel. Jana Tondi seletuse kohaselt vormistas ta üldosakonna juhatajana korralduse nr 161C
  53. juunil 2007 ja sellel päeval allkirjastas selle Narva Kolledži direktorina Katri Raik. Korraldus kannab tõepoolest kuupäeva 04.06.2007, kuid vastustaja väitel tähendab see kuupäev mitte dokumendi allkirjastamise, vaid dokumendihalduse infosüsteemis registreerimise kuupäeva. Kuna
  54. juuni 2007 oli reedene päev, siis on tõenäoline, et dokument on allkirjastatud
  55. juunil 2007 ning sekretär registreeris dokumendi ja TÜ dokumendihalduse infosüsteemis esmaspäeval
  56. juunil
  57. Kohus on seisukohal, et ebakorrektsus dokumendi registreerimisel ei anna alust asuda seisukohale, et TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC on tühine.
  58. Kohus peab ka vajalikuks märkida, et antud akt on halduse siseakt, mis ei ole ei suunatud haldusvälistele isikutele. Kõnealune akt ei loo kaebajale õigusi ega pane ka kohustusi. Halduse siseakt on haldusvälise isiku poolt vaidlustatav juhul, kui see rikub isiku subjektiivseid õigusi. Kohus on seisukohal, et Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis ja Koolieelsete lasteasutuste õpetaja (vene õppekeele baasil) õppekava üldpedagoogika magistrieksamit 2006/2007 õ.-a kevadsemestril vastuvõtva komisjoni moodustamine kaebaja õigusi ei riku. Kaebaja huvi selle korralduse tühisuse tuvastamiseks ei saa lugeda põhjendatud huviks. Eeltoodud põhjendustest lähtudes jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse teha kindlaks TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korralduse nr 161 NC tühisus.
  59. Kohus peab vajalikuks märkida, et eksamitel tehtud otsustused kuuluvad piiratud kohtuliku kontrolli alla. Kohus ei ole pädev kontrollima eksami tulemust sisuliselt, st üliõpilase teadmistele ja oskustele antud pedagoogilist hinnangut. Kohus saab anda hinnangu sellele, kas eksam on korraldatud vastavuses eksami korraldamist sätestavate eeskirjadega. Eksami korraldust sätestavate eeskirjade rikkumise korral tühistab kohus eksami tulemuse üksnes siis, kui tuvastatud rikkumised võisid mõjutada eksami tulemust.
  60. Kohus on volitatud kontrollima eksami tulemust sisuliselt siis, kui eksami tulemus võib mõjutada kaebaja edasist elukäiku, kui eksamitulemusest sõltub isiku õigus töötada valitud kutsealal või vastaval ametikohal. Antud juhul tähendas magistrieksami positiivsele tulemusele sooritamine magistrikraadi omistamist ning eksamihinne ei mõjuta võimalust valitud kutsealal või vastaval ametikohal töötada. Kaebuse esitaja arvates ei ole tema lõputööd õiglaselt hinnatud, eksami õiglane hindamine võimaldanuks tal lõpetada magistriõpe cum laude, eksamil saadud hinne võib piirata tema võimalust jätkata tasuta õpinguid doktoriõppes. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Tartu Ülikooli poolt on rikutud cum laude omistamise põhimõtteid. See, et eksamihinne võib piirata kaebaja võimalusi tasuta õpingute jätkamiseks on oletuslik.
  61. Magistrieksamikomisjoni tegevuses loeb kaebuse esitaja põhilisteks ja olulisteks menetlusnormide rikkumiseks järgnevaid asjaolusid: - magistrieksami korraldus oli puudulik ning magistrieksami hindamisel ei lähtutud juhendis fikseeritud hindamiskriteeriumidest mõned magistrieksami komisjoni liikmed ei valda piisavalt eesti keelt. Seega ei olnud neil võimalik anda ka adekvaatset ja objektiivset hinnangut kaebaja tööle. mõned magistrieksami komisjoni liikmed ei omanud eksamikomisjoni kuulumiseks ja eksami hindamiseks piisavat kvalifikatsiooni
  62. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väited magistrieksami puuduliku korralduse kohta on põhjendamatud. Vastavalt TÜ õppekorralduseeskirja punktile 113 kehtestab lõpueksami sisulised nõuded, nõuded lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu kohta ja lõpueksami sooritamise korra teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. 8
  63. Narva Kolledžis on magistriõppe lõpueksami sisulised nõuded kehtestatud kolledži nõukogu
  64. veebruari 2006.a. otsusega ( tl 233 ja 14-28). See dokument sisaldab informatsiooni eksami sooritamise korra, eksami sisu kui ka portfolio koostamise kohta. Dokumendis märgitakse, et vajalikku informatsiooni magistrieksami nõuete ja korra kohta on võimalik saada infotunnis ning üliõpilastele korraldatavatel konsultatsioonidel. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei võimaldatud saada täiendavat informatsiooni.
  65. Juhendis märgitakse, et portfolio sisu, vormistamist ja kaitsmist hindavad kõik komisjoni liikmed eraldi kümnepallisel skaalal, koondhinne eksami eest pannakse üleüldise keskmise alusel. Kümnepallisüsteemis antud koondhinne kantakse üle tähelisteks hinneteks. Kuna komisjoni töö kohta protokolli ei peeta ega eraldi otsust eksami lõpphinde kujunemise kohta ei vormistata ning eksamitulemus fikseeritakse eksamiprotokollis tähelise hindena, on kohtul raske hinnata, kuidas täpselt hindamine toimus ja kuidas koondhinne kujunes. Komisjoni liikmete käsikirjalistest märkmetest lähtudes võib oletada, et komisjoni liikmed ei hinnanud kaebuse esitaja tööd kümnepallisüsteemis ( tl 76-78; tõlge tl 145). Kohtul ei ole samas alust asuda ka seisukohale, et hindamine kümnepallisel skaalal andnuks antud juhul teistsuguse tulemuse. Eksamiprotokollis on fikseeritud täheline hinne C – hea, vastab haridusministri 11.02.1999.a. määrusega nr 10 kinnitatud kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile ( tl 79).
  66. Kaebuse esitaja leidis, et mitmete magistrieksamikomisjoni liikmete eesti keele oskus ei vastanud nõuetele ning nad ei omanud ka komisjoni kuulumiseks vajalikku kvalifikatsiooni. Kaebaja arvates on keeleoskuse osas rikutud Vabariigi Valitsuse 16.08.1999.a. määrusega nr 249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“ nõudeid. Komisjoni koosseisu määramisel tulnuks lähtuda Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimääruses sätestatud kvalifikatsiooninõuetest.
  67. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega nr 249 p 10 lg 3 nõutakse keeleoskust kõrgtasemel valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatelt ning avalikõiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt, kes on õppeasutuste juhid ja nende asetäitjad, eesti keele ja eesti keeles õpetavate ainete õpetajad. Magistrieksami komisjoni liikmed Natalja Zorina ja Anna Džalalova ei ole sooritanud kõrgtaseme eksamit.
  68. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole viitamine Vabariigi Valitsuse määrusele nr 249 asjakohane. Keeleoskuse nõuded kuuluvad arvestamisele ja rakendamisele isikute töölevõtmisel. Antud juhul on eelnimetatud isikud võetud Narva Kolledžisse tööle avaliku konkursi korras. Kolledži õppejõududena on nendel nii õigus kui kohustus kuuluda kolledžis moodustatud eksamikomisjoni. Kaebuse esemest lähtudes ei ole kohtul antud juhul vajadust ega ka pädevust hinnata keeleoskuse nõuete täitmist komisjoni liikmete osas.
  69. Teaduskraadide põhimääruse sätete rakendamisse puutuvalt on vastustaja on osundanud, et määrus kehtib vastavalt õppekorralduseeskirja punktile 220 vaid sellisele magistriõppele, mis toimub enne
  70. juunit 2002.a. haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud magistriõppekavade alusel. Kaebuse esitaja õppis õppekava „Humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis“ alusel, mis on kantud nimetatud registrisse pärast
  71. juunit 2002.a. ja seega Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimäärus sellele ei laiene. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja valesti mõistnud ka magistrieksami eksamikomisjoni liikmetele esitatavaid nõudeid. Lähtudes õppekorralduseeskirja punktdest 220 – 226 ei ole kohtul alust asuda teistsugusele 9 seisukohale. Väitekirja kaitsmine ja magistriõppe lõpetamine eksami sooritamisega on erinevad asjad.
  72. Kohus on seisukohal, et asjaolud, et komisjoni esimees andis eksami alguses väärinformatsiooni toimuva eksami sisu ja olemuse kohta, et komisjoni esimees ei olnud isiklikult tutvunud hindamisalustega ning komisjoni liikmel V. Semenovil ei olnud võimalik töid eksami ajaks läbi lugeda, ei mõjutanud antud juhul eksami tulemust.
  73. Lähtudes eeltoodud põhjendustest on kohus jõudnud järeldusele, et M. A. kaebuse taotlus magistrieksami tulemuse tühistamiseks on põhjendamatu ning kohus jätab kaebuse tema magistrieksami tulemuse tühistamise nõudes rahuldamata. Kuna eelnimetatud kaebuse nõue jääb rahuldamata jääb rahuldamata ka kaebuse nõue teha Tartu Ülikoolile ettekirjutus uue komisjoni moodustamiseks ja uue magistrieksami korraldamiseks.
  74. Kohus jätab rahuldamata ka kaebuse nõuded tühistada Tartu Ülikool Narva kolledži apellatsioonikomisjoni 14.06.2007 otsus ning Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 02.08.2007 otsus. Nimetatud otsuseid tuleb käsitleda vaidemenetluses tehtud otsustena. HMS § 87 lg 2 p 3 sätestab, et vaidemenetluses tehtud otsuse peale saab esitada kaebuse juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Sellest sättest tulenevalt saab kohus tühistada vaidemenetluses tehtud otsuse samadel asjaoludel. Enamus kaebaja väiteid menetlusnormide rikkumise kohta on seotud vaidemenetluse esemega (magistrieksami ebaõiglane hinne).
  75. Apellatsioonikomisjoni 14.06.2007.a. otsusega on jäetud M. A. magistrieksami hinne C (hea) muutmata. Vaidluskomisjon on 02.08.2007.a. otsusega jätnud M. A. apellatsiooni rahuldamata. Kohus on seisukohal, et komisjonid on oma otsust piisavalt põhjendatud. Apellatsioonikomisjoni otsuses on käsitletud nii väidetavaid menetlusnõuete rikkumisi kui ka magistritöö sisulist poolt. Vaidluskomisjon on oma otsuses käsitlenud apellatsioonis esile toodud menetlusreeglite rikkumisi. Käsitledes kaebuse nõuet tühistada magistrieksami tulemus, on kohus juba andnud hinnangu menetlusreeglite väidetavatele rikkumistele. Seega puudub vajadus samasisulisi väiteid seoses apellatsioonikomisjoni ja vaidluskomisjoni otsuse tühistamise nõudega uuesti käsitleda.
  76. TÜ vaidluskomisjoni otsuse tühistamist nõuab kaebaja muuhulgas seetõttu, et komisjon võttis vastu otsuse kaebaja apellatsiooni osas ilma vajaliku kvoorumita. Vastavalt Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja punktile 188 on vaidluskomisjon kaheksaliikmeline kogu, koosnedes neljast õppejõudude ja neljast üliõpilaste esindajast. Vastavalt kodukorra punktile 10 on komisjoni otsused kehtivad, kui otsustamisel osaleb vähemalt kuus komisjoni liiget. Komisjoni otsus on kehtiv ka juhul, kui otsustamisel osaleb alla kuue liikme punktides 11 või 12 nimetatud põhjustel. Kodukorra p 11 järgi, kui koosolekul osaleb vähem kui kuus liiget (v.a. punktis 12 nimetatud juhul), kutsutakse koosolek mitte varem kui järgmisel tööpäeval uuesti kokku. Sellisel juhul on komisjoni otsus kehtiv, kui otsustamisel osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget. Vaidluskomisjoni kodukord näeb ette võimaluse vaidlusasja elektrooniliseks arutamiseks. Antud juhul toimuski arutelu ja otsustamine elektrooniliselt.
  77. juulil 2007 on otsuse poolt hääletanud 3 komisjoni liiget ( tl 210-211). Komisjoni esimehe meeldetuletuse peale hääletasid otsuse poolt 10 3.augustil 2007 uuesti 3 komisjoni liiget ( pluss esimehe hääl). Kodukorra punktis 11 sätestatust lähtudes loeb kohus, et komisjoni otsus on kodukorra nõuete kohaselt vastu võetud ja kehtiv. Eeltoodud põhjendustest lähtudes jätab kohus M. A. kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud kaebaja enese kanda. Mai Saunanen kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.