2-08-8287/5

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-8287 Otsuse kuupäev 01.juuli 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi KP(isikukood XXX, XXX) hagi RR(isikukood XXX, XXX) vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 09.juuni 2008 Istungil osalenud isikud hageja esindaja adv. Arvo Junti, kostja RR ja kostja esindaja adv. Monica Pihlak Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt Välja mõista RR poja RP(sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 4 507,25 EEK (neli tuhat viissada seitse krooni ja 25 senti) alates 05.märtsist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni KP kasuks. Välja mõista RRelt poja RP(sünd. XXX) ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest (05.03.2007-05.03.2008) summas 15 047,45 EEK (viisteist tuhat nelikümmend seitse krooni ja 45 senti). Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte suhtest on sündinud XXX poeg R P . Kostja on toetanud poega kaootiliselt, tema toetus on olnud perioodiline. Kostja ei osale lapse igapäevaste kulude kandmisel kogu aeg, ei osale lapse kasvatamises ning tema panus lapse kasvatamise kulude katmisse on ebapiisav. RR toetab oma poega vaid hageja palumisel, nõudmisel, ise abi pakkumata. Pärast seda kui hageja teavitas kostjat asjaolust, et on sunnitud elatise nõudes kohtusse pöörduma tasus kostja hageja arvele 4 000 krooni. Hageja on seisukohal, et lapse toetamine kostja poolt peaks olema pidev ja lähtuma lapse vajadustest. Senine toetussüsteem lapsele on olnud hagejale emotsionaalselt kurnav ning hageja sooviks saada elatist reaalses summas, mis on vajalik lapse normaalseks, täisväärtuslikuks arenguks ning milline oleks tasutud kindlaksmääratud ajal. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 19 369,68 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 05.märtsist

1. Kohtuistungil palub hageja elatis välja mõista summas, milles olid pooled varem läbi rääkinud, so 5 000 krooni kuus tagasiulatuvalt vastavalt PKS § 70 lg
2. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista. Kostja on igati oma võimaluste kohaselt last aidanud. Poolte vahel oli kuni 2007 aasta lõpuni kehtivaks suusõnaline kokkulepe, et kostja toetab hagejat lapse jaoks vajalike suuremate ostude teostamisel. Kostja pidas ka nimetatud kokkuleppest kinni. Hageja soovis 2008 alguses vormistada elatise maksmine kirjalikult, milleks hakati pidama läbirääkimisi. Kahjuks ei jõudnud pooled kompromisslahenduseni. Seetõttu alustas kostja regulaarset elatise maksmist, sõlmides Hansapangaga otsekorralduse lepingu ning tasudes alates veebruarist 2008 4 000 krooni kuus. Täiesti alusetu on hageja nõue elatise väljanõudmiseks 1 aasta enne hagiavalduse esitamist. Kostja leiab, et hageja varanduslik seis on tunduvalt parem, kui ta on näidanud seda hagiavalduses. Kulutused lapsele on tõendamata ja hagiavalduses märgitud ulatuses põhjendamata. Kostja materiaalne olukord ei võimalda tasuda igakuiselt lapse ülalpidamiseks 19 369,68 krooni. Kostja palk on umbes 31 000 krooni. Arvestades kostja kulutusi on tal võimalik tasuda elatist summas 4 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul on kostja maksnud küll elatist lapse ülalpidamiseks alates 2008 veebruarist regulaarselt 4 000 krooni kuus, kuid hageja arvates mitte piisavas suuruses. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses näidatud, augustis 2-aastaseks saava lapse vajadused on ilmselt ülepaisutatud. Kohus loeb põhjendamatult suureks eluasemekulu 1 500 krooni, kulu toidule 4 800 krooni ning muud vältimatud kulud summas 6 808 krooni. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks lapse kulutust eluasemele summas 1 500 krooni. Kohus loeb mõistlikuks kuluks eluasemele 750 krooni ning kulutusi toidule 3 800 krooni. Muud vältimatud püsikulutused on täielikult põhjendamata. Kuna hageja on kodune, siis on põhjendamata kulu lapsehoiule. Seega loeb kohus lapse mõistlikeks kuludeks kuus 7 450 krooni. Kuna hageja leiab, et poolte varaline seis on võrdne, mis on ka asjas esitatud tõenditega tõendamist leidnud, siis on põhjendatud, et lapse ülalpidamises osalevad mõlemad vanemad võrdselt. 2 Arvestades lapse mõistlikke vajadusi ning poolte varalist seisu loeb kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis poja RP ülalpidamiseks 4 507,25 krooni (7 435 : 2 + tulumaks 21% 782,25) kuus. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi
3. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja poolt lapsele alates 05.03.2007 kuni 05.03.2008 teihtud kulutusi, kokku summas 16 952,55 krooni, ei saa kindlasti lugeda piisavateks, mistõttu on põhjendatud kostjalt elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt. Samas tuleb elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt ühe aasta eest arvestada ka kostja juba tehtud kulutusi sellel perioodil. Kohus arvestab ka asjaolu, et lapse vajadused olid aasta tagasi väiksemad ning elukallidus oli madalam, millest tulenevalt loeb kohus põhjendatuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt summas 3 000 krooni kuus. Seega kuulub tagasiulatuvalt välja mõistmisele kokku ühe aasta eest kuni hagi esitamiseni 15 047,45 krooni (3 000 x 12 – 16 952,55 kostja tehtud kulutused – 4 000 elatis veebruaris 2008). TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 3