) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
lg 1 p 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi võtnud tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Arvestades asjaolu, avaldaja on avalduse tagasi võtnud, tuleb jätta VK avaldus lapse PK äravõtmiseks JK, läbi vaatamata.
lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 06.03.2008.a. kohtumäärusega kohaldati antud tsiviilasjas esialgselt õiguskaitset, mille kohaselt puudutatud isikul JK tuli anda menetluse ajaks alaealine PK viivitamatult üle teisele vanemale VK. Kuivõrd kohus lõpetab antud tsiviilasja menetluse seoses avalduse tagasivõtmisega, tuleb ka hagi tagamise abinõu tühistada. Menetluskulu
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asja materjale ja asjaolu, et lahend tehakse antud tsiviilasjas arvestades lapse huve, asub kohus seisukohale, et tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.