) § 475 lg 1 p 6 järgi on isiku paigutamine kinnisesse asutusse hagita menetluses lahendatav tsiviilasi.
lg 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetlus kohta sätestatud. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 2 sätestab, et isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt psüühiliselt haige isiku paigutamine tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamine menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Seega on kohus seisukohal, et antud juhul ei saa Z. S. esitada kohtule oma J.S. kinnisesse asutusse paigutamiseks, kuivõrd selline õigus on antud kohalikule omavalitsusele. Juhindudes
lg 1 p 1 ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg 4 järgi kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastab ta selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kohus ei ole pädev asja lahendama, kuivõrd avalduse on esitanud selleks mitteõigustatud isik. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja see koos lisadega tagastada. Kohus selgitab avaldaja Z. S., et J. S. kinnisesse asutusse paigutamiseks on tal õigus pöörduda Narva Linna Sotsiaalabiameti poole. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.