lg 3 järgi samas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
lg 1,2 tulenevalt loetakse asi hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud ning asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste 2
lg 1 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud.
lg 2,3 kohaselt hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel ning seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine ning hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Liikluskindlustuse poliisi väljatrükist nähtuvalt oli kostjale kuulunud Ford Transit registrimärgiga xxx xxx sõlmitud liikluskindlustusleping ning tema kindlustusandjaks oli hageja. Seega oli hageja kohustuseks hüvitada kannatanutele liikluskahju. AS Johnny on esitanud reklaamplakati mahasõidu kahju hüvitamise nõude ja Valge Karu Reklaamibüroo hinnapakkumise, mille kohaselt on 5x2 m suuruse reklaamsildi hind koos paigaldusega 16 550 krooni (tl 13,14). Hageja tunnistas oma 7.märtsi 2005.a. otsusega antud liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks (tl 15), tegi liikluskahju väljamaksu arvestus-otsuse nr 1 AS Johnny liikluskahju 16 550 krooni väljamaksmiseks (tl 12) ning esitas kostjale 31.augustil 2005.a. pretensiooni kannatanule väljamakstud liikluskahju 16550 krooni ja kahju käsitluskulude 2482,50 krooni nõudes (tl 11). Tunnistaja K. J. annab ütlusi (tl 63), et mahasõidetud reklaami taastada ei olnud võimalik. Reklaam oli kujundatud puitraamis PVC plaadil (piimjas klaas). Pärast avariid toetus reklaamplakat ühest nurgast puu peale, jalad olid alt ära ja plakat risti-rästi katki. Kostja väitel ei ole selge, kas antud juhul oli tegemist asja kahjustamise või hävimisega. Tunnistaja K. J. i ütlustega on tõendatud, et antud juhul oli reklaamtahvli seisukord pärast otsasõitu niisugune, et selle taastamisremont ei olnud võimalik. Fotolt (tl 18) nähtub, et üks reklaamtahvli tugipost on maha sõidetult vastu puutüve. Samas fotolt (tl 16) nähtub, et puutüve ja reklaamtahvli tugiposti vahel oli märkimisväärne vahe. Tunnistaja K. J. i ütlustest nähtuvalt oli plakat sellisest materjalist, mis koos raamiga ei veni ja puitraami vigastamisel purunes kildudeks (tl 63).
lg 4 kohaselt peab kindlustusandja asja taastamise korral tagama, et tehtud töö ja kasutatud materjali kvaliteet on nõuetekohane. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei olnud võimalik tagada, et vana tahvli materjalist saanuks parandamise tulemusel niisugune reklaamtahvel, mis on esteetiline ning täidab reklaamtahvli üldiselt teadaolevat funktsiooni - luua reklaami nägijas positiivne suhtumine reklaamitava ettevõtte suhtes ning kallutada teda reklaamitava ettevõtte tooteid ja teenuseid tarbima. Kostja on nõus hüvitama tugipostide maksumuse 5000 krooni (tl 65). TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited on paljasõnalised ja ta ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et purunenud sildi demonteerimine, detailide viimine töökotta, osaline parandamine ja osaline asendamine, tagasi transportimine ning monteerimine olnuks lõppkokkuvõttes odavam uue reklaamtahvli valmistamisest ning andnuks tulemuse, mis olnuks võimalikult lähedane liiklusõnnetuse eelsele olukorrale. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 ja
lg 3 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tunnistaja K. J. i ütlustest nähtub, et otsasõidu tulemusena ei olnud reklaamtahvel olulises osas taaskasutatav. Kohus nõustub hagejaga, et võrreldes hüpoteetilist olukorda, milles kannatanu olnuks juhul, kui tahvlit oleks parandatud, õgvendades olemasolevat deformeerunud materjali ning kombineerides vanasid ja uusi detaile ning faktilist olukorda, milles kannatanu oli pärast reklaamtahvli asendamist, selgub, et kahju 3
eesmärgiks saab pidada eeskätt kindlustusandja kaitset ning kahju tekkimist, selle iseloomu ja ulatust saab tõendada ka tunnistaja ütlustega. Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et vaidlusaluse reklaamplakati taastamisremont polnud põhjendatud. Hageja on kostjalt käsitluskuluna nõudnud 2482,50 krooni, mis moodustab 15% hüvitatud liikluskahju summast ning mida tuleb lugeda kohtupraktika ning kehtinud liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärade kohaselt põhjendatud kuluks. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada. Hageja taotleb kostjalt TsMS § 60 lg 1 alusel kohtukuluna välja mõista õigusabi kulud 951,63 krooni ulatuses ( tl 58, 59). TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hagejale osutatud õigusabi eest kostjalt välja mõista 19032,50 X 5% = 951,63 krooni. Hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu tuleb kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel välja mõista riigilõiv 1250 krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto Hansapangas nr 221023778606 või SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011, viitenumber 2900072699). Tartu Maakohtu 20.veebruari 2006.a. määrusega on määratud U. K. le tema huvide kaitseks riigi arvel esindajaks advokaat Karin Antsov (tl 43-44). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Karin Antsov on esitanud taotluse määrata U. K. le osutatud õigusabi tasuks 6189,69 krooni (tl 60). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, arvestatud taotluses toodud motiive ja advokaat Karin Antsovile tuleb määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 6189,69 krooni. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.