lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7.novembril 2001 tähtajatu Magnet krediitkaardi lepingu nr A010005779, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 15 000 krooni. Pooled leppisid kokku kehtestada kohustusliku tagasimakse limiidiks 7 500 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaks 750 krooni. Maksepäevaks leppisid pooled kokku iga kuu 15.päeva. Kostja kohustuseks oli tasuda pangale kohustuslikke tagasimakseid, intressi ja viivist ning tagada maksepäeval kohustuslike tagasimaksete ja intressi ulatuses vabade vahendite olemasolu arvelduskontol. Kostja omapoolseid kohustusi ei täitnud. Intressivõlad tekkisid 31.jaanuaril 2004 ja põhiosa kogunõue tekkis 2.juunil 2004, so 60 päeva möödudes kaardi blokeerimisest kogu limiidi tasumise nõudena. Viivis on arvutatud õigeaegselt tasumata laenu põhiosalt 23% aastas (0, 06 % päevas). 27.augustil 1999 sõlmiti poolte vahel arvelduslaenu leping nr 5000156889920, mille limiidiks oli 3 500 krooni. Selle intressiks kasutatud laenulimiidilt lepiti kokku 16 % aastas ja limiiditasuks 1% aastas. Laenulimiidi kustutamise päevaks lepiti kokku 27.august 2000. Lepingu lisakokkuleppega nr 1, 31.augustist 2000 suurendati limiiti kuni 4 000 kroonini ja pikendati aasta võrra limiidi kustutamise tähtaega. Lepingu lisakokkuleppega nr 2, 24.augustist 2001 pikendati taas laenu tagastamise tähtaega 1 aasta võrra ning lepiti kokku, et leping pikeneb automaatselt 1 aasta võrra, kui kumbki pool ei teata teisele ette 1 kuu lepingu lõpetamisest. Seega muutus leping tähtajatuks. Põhiosa nõue on tekkinud kostja vastu alates 31.märtsist 2004 kuni 4.august 2004 summas 3 998 krooni, mil kostja rikkus lepingut ja ei kustutanud oma igakuulisi makseid. Intressinõuded on tekkinud ajavahemikus 31.märts 2004 kuni 4.august 2004 ja intressivõlaks on 309, 57 krooni. Neil asjaoludel esitas AS SEB Eesti Ühispank hagi M. S. vastu VÕS §-de 3 lg 1; 6 lg 1; 76 lg 1, 2; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 6; 103; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 397 lg 1 p 1, lg 2; 399 lg 1 p 1 alusel 19 715, 70 krooni nõudes, millest Magnet krediitkaardi lepingu järgne võlg on kokku summas 15 408, 13 krooni (sellest laenuvõlg 14 495, 85 krooni, intressivõlg 863, 64 krooni ja põhiosa viivis 48, 64 krooni) ja arvelduslaenu lepingujärgne võlg kokku summas 4 307, 57 krooni (sellest laenuvõlg 3 998 krooni ja intressivõlg 309,57 krooni). Hageja on kohtule esitanud oma poolte vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingu (tl 78) selle kohta, et kostjale väljastati Magnet krediitkaart krediidilimiidiga 15 000 krooni, intressimääraga 16 % ning arvelduslaenu lepingu koos lisakokkulepetega (tl 9-15), mille kohaselt on kostjale antud laenulimiit 4 000 krooni intressiga 16% aastas. Laenu maksete aruannete (tl 18-21) kohaselt on kostja Magnet krediitkaardi lepingujärgne võlgnevus kokku 15 408, 13 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 14 495, 85 krooni, intress 863, 64 krooni ja põhiosa viivis 48, 64 krooni ning arvelduslaenu lepingujärgne võlgnevus kokku 2
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.