Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et kohtusse mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud
lg 1 sätestatud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Hageja esindaja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 59). Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-de 410, 413 lg 1, 3 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostjale on kohtukutse avalikult kättetoimetatud. Kohtukutses on märgitud, et hagimaterjalid saab kostja kätte Tartu Maakohtu Võru kohtumajast, mistõttu tuleb lugeda, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 41 500 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 26.oktoobril 2004 nõude loovutamise lepingu alusel R. V. nõude summas 41 500 krooni. Loovutatud nõude aluseks on 8.märtsil 2000 sõlmitud laenuleping, millise kohaselt R. V. laenas T. U. le (M. ) 41 500 krooni. T. U. (M. ) on omakäeliselt kinnitanud laenu saamist ja nõustunud eelmainitud summa tagastama 11.mail 2000. Samuti on kostja kinnitanud, et maksmisega viivitamisel kohustub tasuma viivist 1% päevas lepinguliselt summalt. Neil asjaoludel nõuab Era Liisingu Inkassoteenused AS hagis T. U. (M. ) vastu 41 500 krooni väljamõistmist (tl 1-3). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕRS § 2; TsK §-dele 173 lg 1; 174; 222 millede kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal, kusjuures ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. 2
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 41 500 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse välja arvatud menetluskulude osas. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 3 150 krooni (tl 10) ning väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtukutse avaldamise eest 200 krooni (tl 56). Vastavalt
RS §-ile 3 enne selle seaduse jõustumist
§-st 60 lg 1. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt menetluskuluna hageja kasuks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.