1 2-06-8504 Hageja nõue ja põhjendused xxx esitas 07.04.2006.a. hagi xxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sündis hageja ja kostja kooselust 13.01.1999.a. tütar xxx. Hageja kasvatab kaks aastat tütart üksinda. Kostja on xxx oma lapseks tunnistanud, mida kinnitab Perekonnaseisuameti poolt xxx sünniakti tehtud kanne, kus lapse isana on märgitud xxx. Kostja ei täida omapoolset ülalpidamiskohustust ega teisi seadusest tulenevaid kohustusi lapse suhtes ning on jätnud lapse kasvatamise kui ka kõigi lapse vajadustest tulenevate väljaminekute katmise hageja hooleks. Pärast lahkuminekut sõlmisid hageja ja kostja suusõnalise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja oma last toetama 1000.- krooniga kuus, millest ca 600.- krooni moodustab lasteaiatasu ning ülejäänud 400.- krooni otsetoetuse, mille pidi kostja maksma igakuiselt hageja kätte. Kostja ei ole kokkuleppest kinni pidanud – laekunud on vaid ca 15 kuud lasteaiamaksu. Hageja elab ja töötab Tallinnas, laps käib siin lasteaias. Kostja omab igakuist korralikku sissetulekut. Kuna kostjal on reaalsed võimalused last ülal pidada, siis hoiab ta teadlikult ja pahatahtlikult kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest viimased kaks aastat. Lapse igakuiseks ülalpidamiseks kulub hagejal vähemalt 5550.- krooni, sellest toit 900.- krooni, elamispinna kommunaalkulud 1000.- krooni, lasteaiamaks ja lasteaiaga seotud kulud 600.- krooni, eelkooli kulud 650.- krooni, side- ja transpordikulud 500.- krooni, arstivisiidid ja ravimid 400.krooni, hügieenitarbed 200.- krooni, pesu, riided, jalanõud, mänguasjas jms 1000.- krooni, muud hädavajalikud kulutused 300.- krooni. Kõik nimetatud kulutused on arvestades lapse iga ja tema vajadusi hädavajalikud. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt tagasiulatuvalt ühe kalendriaasta eest enne hagiavalduse kohtusse esitamisest igakuise elatise 2500.- krooni tütar xxx ülalpidamiseks välja mõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või seaduses ettenähtud korras elatise suuruse muutmiseni. 06.12.2006.a. kohtule esitatud täienduses teatas hageja, et hageja ja kostja kooselu lõppes märtsis 2004.a.,Sama aasta septembrini ei olnud hageja ja kostja vahel ühtegi kohtumist, s.t ca 6 kuu jooksul rahaline toetus 0.- krooni. Alates septembrist 2004.a. kuni märtsini 2006.a. on kostja tasunud keskmiselt 500.- krooni kuus lapse lasteaiamaksu. Viimase kahe aasta jooksul on laps viibinud kostja pool keskmiselt üks nädalavahetus kuus. 2006.a. suvel käis laps kolm korda külas kostja ema kutsel. Igakordse külastuse kestvus on olnud maksimum kolm päeva ja kordagi ei ole külastus toimunud kostja initsiatiivil. Hageja on nõus sõlmima kostjaga kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale ühise lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2100.- krooni ning tagasiulatuvalt 1000.- krooni kuus viimase 10 kuu eest enne hagi esitamist. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt ja leidis, et hageja avalduses esitatud väited ei vasta osaliselt tõele. Hageja esitatud avaldus sisaldas tegelikkusele mittevastavaid ning eksitavaid väiteid, samuti ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Näiteks ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud lapse kasvatamisel. Nimetatud aja jooksul on laps korduvalt ning kestvalt (ca 3-4 kuud aastas) viibinud kostja ning kostja vanemate juures Tartus. Praegusel ajal on kostja töötu ning tal puudub regulaarne sissetulek, täiendavaid raskusi on põhjustanud tervisliku seisundi halvenemine. Kostja teatas, et on korduvalt püüdnud saavutada hagejaga kokkulepet ühise lapse ülalpidamiskulude katmiseks, ent hageja ei ole vaatamata kostja korduvatele püüetele avaldanud soovi sellekohast kokkulepet sõlmida. Hageja avalduses esitatud lapse igakuiseks ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kalkulatsioon on ülevaatlik ja ilma piisava dokumentaalse aluseta. Kostja möönab, et lapse iga ja vajadusi arvestavalt on vajalik lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine. Teisalt ei ole hageja enda kalkulatsioonis arvestanud asjaoluga, et laps on korduvalt viibinud kostja ning tema vanemate juures ning kostja on kandnud sellega 2 2-06-8504 seonduvad ülalpidamiskulud (s.h lasteaiamaks). Kostja hinnangul on tema osalus lapse ülalpidamiskulude katmisel ca 1/3 ülalpidamiskulude kogusummast. Kostja oli nõus kompromissi sõlmimisega. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, hageja kirjeldatud regulaarseid kulutusi ning kostja senist reaalset osalust ühise lapse ülalpidamiskulude katmisel, oli kostja kompromissettepanekuks elatis miinimummäära 1500.- krooni kuus ulatuses. Kohtuistung 20.12.2006.a toimunud kohtuistungil jäi hageja 06.12.2006.a. esitatud seisukoha juurde. Hageja palus igakuise elatisena välja mõista 2100.- krooni lapse xxx ülalpidamiseks alates 07.04.2006.a. Hageja loobus elatise tagasiulatuvast nõudest. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Esindaja saatis 20.12.2006.a. enne istungilt meili, milles teatas, et ei saa istungil osaleda. Kostja esindaja palus lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta või lükata asja arutamine edasi. Kostja ise kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leidis, et kostja esindaja põhjendust istungile mitteilmumiseks ei saa lugeda mõjuvaks ja asi tuleb lahendada sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus lahendab asja sisuliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvatamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Vastavalt PkS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt PkS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu hinnangul on ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt käesolevas asjas tõendamist leidnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta on täitnud nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust s.t. igakuiselt regulaarselt katnud lapsega seotud kulutusi pooles ulatuses. Asjaolu, et kostja on ebaregulaarselt tasunud lasteaiatasu või et laps on külastanud oma vanavanemaid, ei saa lugeda ülalpidamiskohtuse täitmiseks. Samuti ei ole kohustuse mittetäitmist vabandav asjaolu, et kostjal ei ole tööd- kostja on täisealine töövõimeline mees ja seega võimeline tööd leidma ja töötama. Kohus leiab, et hagis märgitud lapsele tehtavad kulutused on mõistlikud ja asjakohased. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks 3 2-06-8504 välja mõista alaealise lapse xxx ülalpidamiseks elatis 2100.- krooni kuus. Vastavalt PrkS § 70 lg 1 tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 07.04.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
lg-st 3 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmiseks viivitamatule täitmisele. Kohtukulud
lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist.
Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtudes
lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda ja lg 1 alusel jäävad kostja kanda ka kohtu poolt asja läbivaatamisel tehtud kulud.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.