2-06-5666/4

2-06-5666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 26.

2. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-05-5666 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu elatise määra suurendamiseks ja elatise võla saamiseks Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn), Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
3. veebruar
4. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista xxx xxx kasuks igakuine elatis lapse xxx (isikukood xxx) ülalpidamiseks 1500 (üks tuhat viissada) krooni alates 15.03.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 12.10.2007.a. Jätta xxx nõue elatise võla välja mõistmiseks rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta xxx ja Eesti Vabariigi poolt kantud menetluskulud xxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljm kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõistetud elatise määra suurendada ja mõista elatisena välja 2000 krooni kuus ning samuti palus kostjalt välja mõista saamata jäänud elatisraha. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud 12.10.1998.a tütar xxx. Kostjalt on lapse ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 13.11.1995.a otsusega välja mõistetud elatis 400 krooni kuus. Kostja elatist nõuetekohaselt ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud 2002.a pöörduma täituri poole. Hageja teatas, et tütar on täielikult tema ülalpidamisel. Hageja sissetulek on 4752 krooni (neto). Hageja jäi elatise suurendamise nõude juurde ja selgitas, et kostja tasus elatist 2004.a 400.krooni, 2005.a 290.- krooni ja 2006.a 5600.- krooni, mis kõik on arvestatud võla katteks. Kostja vastuväited Kostja hagile kirjalikult ei vastanud ja esitas oma vastuväited istungil. Kostja tunnistas hagi osaliselt- oli nõus tasuma elatis seadusega sätestatud minimaalmääras 1800 krooni, kuid mitte koha vaid aja jooksul . Kohtuistungile eelneval ajal on tema kätte saadav sissetulek olnud 3300 krooni. Kostja selgitas, et tal on ka teine laps kes vajab ülalpidamist ja tema elukaaslane on töövõimetu. Kohtu põhjendused Kohus kuulanud ära poolte selgitused ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjalt on poolte ühise lapse xxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 400 krooni kuus (t lk 5-6). Hagi esitamise ajal oli seadusega kehtestatud elatise minimaalmääraks 1500 krooni, lahendi tegemise ajal aga juba 1800 krooni kuus. Seega on ka riiklikult kehtestatud elatise minimaalmäär keskmiselt 4X suurem kui kostjalt varasema otsusega välja mõistetud elatis. Asjaolud (sisuliselt lapse vajadused) on muutunud sellisel määral, et elatis suurusega 400 krooni ei ole enam piisav lapse ülalpidamiseks ja elatise suurust tuleb muuta. Hageja on palunud välja mõista elatisena 2000 krooni kuus, kuid lapsele tehtavaid kulutusi tõendada ei soovinud. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus hageja ei ole oma nõude suurust nõuetekohaselt tõendanud, on võimalik elatis määrata mitte suuremana kui seaduses sätestatud miinimumäär ette näeb- seega 1800 krooni. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista miinimummäärast väiksemas suuruses, kuna kostjal on teine ülalpeetav, kes jääks vastsel juhul majanduslikult kehvemasse olukorda- PrkS § 61 lg
5. Kohus põhjendab oma sellist otsustust ka asjaoluga, et poolte varaline seisund ei ole diametraalselt erinev- nad on mõlemad töövõimelised, töötavad isikud, kellele ei kuulu märkimisväärselt vara, nende sissetulekud küll erinevad mõningal määral, kuid kostja, kes on terve mees, peaks pere ülalpidamisele mõeldes püüdma leida omale tasuvama töökoha- kostja ei toonud esile asjaolusid, mis takistavad tal seda teha. Kostjal on teine ülalpeetav, millega kohus elatise suuruse määramisel arvestab. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks elatisena välja mõista 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt Prks § 70 lg 1mõistetakse suurem elatis välja alates hagi esitamisest 15.03.2006.a. Kohus selgitas hagejale kohtuistungil, et eelmise kohtuotsusega välja mõistetud elatise võlgnevust ei saa kohus PrkS § 70 lg 2 alusel välja mõista. Võlgnevus on tekkinud teise kohtuotsuse täitmisel ja selle sissenõudmine käib täitemenetluses kohtuäituri kaudu. Seetõtttu jätab kohus nimetatud nõude rahuldamata. Kohtukulud Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda ja lõike 1 alusel jäävad kostja kanda ka kohtu poolt asja läbivaatamisel tehtud kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Enne 01.01.2007.a. kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 järgi oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Sarnane on ka kehtiva riigilõivuseaduse regulatsioon (RLS § 22 lg 1 p 2). Kuna hageja oli riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda ja Eesti Vabariigil on õigus riigilõiv kostjalt sisse nõuda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik