ldamise objekti ühekordse tasu viie tööpäeva jooksul pärast sellekohase teatise ja konkursi võitjaks tunnistamise otsuse koopia kättesaamist. Kaebaja asutaja ZAO Alkominvest edastas 16.11.2006.a. vastustajale tema poolt 15.11.2006.a. OAO Alfa Bank kaudu tehtud ülekande teostamise kinnituse ning oli seega
käskkirja nr J.1-1/06/69 kätte 9.11.2006.a. Asjaolu, et ZAO Alkominvest poolt tasutud summad pole jõudnud Sideameti kontole oodatud ajaks, on käsitatav vääramatu jõuna, millest tulenevate tagajärgede eest kaebaja ega ZAO Alkominvest ei vastuta, kuna raha laekumist takistavate asjaolude kõrvaldamine polnud kaebaja võimuses. Õigeaegselt makse teostamist kinnitavad dokumendid on vastustajale edastatud. Võlaõigusseaduse(VÕS) § 723 kohaselt on rahvusvaheline ülekanne ülekanne, mille algataja algatab läbi kontopidajast krediidi- või finantseerimisasutuse või selle filiaali ühes riigis eesmärgiga teha ülekande saajale kättesaadavaks kindel rahasumma ülekande saaja kontopidaja juures teises riigis. ZAO Alkominvest algatas makse tegemise läbi OAO Alfa Bank, mille kaudu sooviti vajalik rahasumma teha kättesaadavaks Eesti Vabariigile. Hiljem on nii kaebajale kui ka vastustajale teatavaks saanud, et lisaks OAO Alfa Bankile, mille kaudu makse algatati, oli makse vahendajaks Sibekonombank, mis on kinnitanud makse algatamist 15.11.2006.a. ja raha ülekandmise fakti, seletades ülekande venimist finantsmonitooringu protseduuridega. Venemaal teostatud maksete päritolu ja legaalsust kontrollitakse vastavalt Venemaa seadustele. Venemaal teostatud maksete osas ei kehti Eesti Panga presidendi 14.05.2001.a. määrus nr 2 „Maksete arveldamise eeskirja kinnitamine“, mis reguleerib maksete täitmise tähtaegu Euroopa Liidu siseselt. Makse Eestisse õigeaegselt mittejõudmise põhjuseks võib olla ka makse suurus. Ka SEB Ühispank on vastustajale teatanud, et Venemaalt sooritatud makse jõuab tavalise praktika kohaselt Eestisse 5 pangapäeva jooksul, kuid summa suurusest lähtuvalt võib see tähtaeg olla ka oluliselt pikem. Käskkirja nr J.1-1/06/69 kehtetuks tunnistamisel polnud Sideametil ühtegi tõendit selle kohta, et ZAO Alkominvest pole vajalikke summasid kaebaja eest üle kandnud. Käskkiri kolmanda isiku võitjaks tunnistamise kohta on õigusvastane sellepärast, et peale kaebaja osales konkursil ainult üks äriühing, kuid kolme eraldi firmana, mis tegid erineva suurusega pakkumised. Kaks suuremad pakkumised teinud firmat jätsid konkursitasu maksmata ning sel viisil võitis äriühing konkursi kõige väiksema pakkumisega. Tegemist on kõlvatu konkurentsiga, Sideamet pidanuks konkursi nurjunuks tunnistama ja uue konkursi välja kuulutama. Siis oleks kaebaja saanud uuel konkursil taas osaleda. Kohe peale kaebaja võitjaks tunnistamist tulid tema esindaja P.Kuzmini juurde OÜ Renberg Investments esindajad, kes pakkusid miljon eurot ja 10 % tulevikus saadavast tulust, et kaebaja loobuks oma võidust nende kasuks. Vastustaja pole tõendanud oma väidet, et OAO Alfa Banki poolt väljastatud tõend on võltsitud. Selline järeldus tehti ilmselt seetõttu, et faksi teel saabunud kiri oli halvasti loetava. Dokumentide võltsimise kohta pole algatatud mingit kriminaalasja. Ka kohtuistungi toimumise ajal oli kõnealune rahasumma kinni Venemaa pangas, mis on pankroti äärel ja kust raha saaks kätte Eesti kohtu otsuse alusel. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
lg 2 sätestab, et kui konkursi võitja ei tasu 5 tööpäeva jooksul sagedusloa andmise eest ettenähtud riigilõivu ja pakkumises esitatud
ldamise objekti ühekordset tasu, tunnistab
ldaja konkursi võitjaks tunnistamise otsuse kehtetuks ning tunnistab kahe tööpäeva jooksul uueks võitjaks pakkuja, kes esitas järgmise kõrgeimat hinda sisaldava konkursi tingimustele vastavaks tunnistatud pakkumise. Kaebaja tunnistati algselt konkursi võitjaks, sest ta tegi parima pakkumise. Kuna aga kaebaja ei tasunud konkursi objekti hinda ja riigilõivu Eesti Vabariigile, tunnistati 3.11.2006.a. käskkiri nr J.1-1/06/69 kehtetuks. 12.12.2006.a. käskkiri nr J.1-1/06/77 tunnistati kehtetuks, sest OÜ Renberg Investments ei tasunud konkursi objekti hinda ja riigilõivu Eesti Vabariigile. 29.12.2007.a. käskkirja nr J.1-1/06/81 kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et OÜ RealGroup Systems ei tasunud konkursi võidusummat ega vastavaid riigilõivusid. Sellest tulenevalt tunnistati konkursi võitjaks järjekorras järgmine parima pakkumise tegija OÜ ProGroup Holding. Osaühingute Renberg Investments, RealGroup Systems ja ProGroup Holding pakkumised on tehtud ühe huvigrupi poolt, kes on põhimõtteliselt öelnud, et nad loobuvad suuruselt teisest ja kolmandast pakkumisest ning omandavad lõpuks litsentsi 71 miljoni kr eest. Sellest asjaolust tulenevalt ongi Sideamet konkursi võitjat mitu korda muutnud. Tänaseks on järg jõudnud viimasena 71 miljonit kr pakkunud OÜ ProGroup Holding kätte ning pakkuja emafirma AS Bravocom on avalikult teada andud, et viimase pakkujaga nad konkursil väljaantava sagedusloa ka lunastavad. Sideamet ei ole konkursi käigus oma seisukohta makse õigeaegse tasumise ja korra kohta muutnud. Konkursi võitja peab tasuma konkursi tasud
s ettenähtud 5 tööpäeva jooksul. Kui konkursi tasud makstakse siseriikliku ülekandega, peaks raha jõudma arveldusarvele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, kui tasud makstakse rahvusvahelise ülekandega, võib raha laekumise aeg olla teatud juhul ka pikem kui 5 tööpäeva. Kaebaja ja makse väidetav teostaja pank OAO Sibekonombank esitasid Sideametile erinevaid faksiga saadetud kinnitusi, et konkursi tasud olid väidetavalt kinni peetud finantsmonitooringuks ning esitati dokumendid, et 6.12.2006.a. seisuga oli raha finantsmonitooringust vabastatud ja pidi jõudma Eesti Vabariigi arvele hiljemalt 12.12.2006.a. Raha selleks tähtajaks ei laekunud, raha ei ole laekunud ka 22.01.2007.a. Kaebaja pole vaatamata korduvatele lubadustele esitanud Sideametile SWIFT kinnituse koopiat, mis on pankadevaheline informatsiooni vahetamise viis, kinnitamaks raha ülekandmist, ning peab olema ülekande teostajale pangast kättesaadav. Kaebaja poolt esitatud kaebuse lisa 6 OAO Alfa Bank kinnituskiri nõutud summade tasumise kohta on OAO Alfa Bank Moskva peakontori selgitustel võltsitud ja OAO Alfa Bank ei ole vastavat makset algatanud (Sideamet tegi selle järelepärimise läbi SEB Eesti Ühispanga). OAO Alfa Bank kinnitas SEB Eesti Ühispangale, et ta ei tee koostööd OAO Sibekonombankiga juba alates 2000.a. ja ZAO Alkominvest on 2006.a. novembris oma konto seal pangas sulgenud. Seega on arusaamatu, kuidas on OAO Alfa Bank saanud kaebaja maksekorralduse algatada ja makse sooritada, kui neil puudub omavahel igasugune suhtlus. Kaebaja märgib kaebuse täienduses, et ta püüab esitada kohtule täiendavaid makse sooritamist kinnitavaid ja selle viibimisega seotud dokumente. Kuni seda ei ole tehtud, on need paljasõnalised väited, millel puudub igasugune alus. Lisaks sellele on Sideametile teada, et kaebaja üritas korduvalt leppida kokku OÜ Renberg Investments esindajatega, et nood maksaksid talle konkursi võidust loobumise eest raha. Kolmas isik OÜ ProGroup Holding palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebus on pahatahtlik ja ilmselgelt põhjendamatu. Kuni 1.01.2005.a. kehtinud telekommunikatsiooniseaduse(TKS) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 1.04.2003.a. määruse nr 53 alusel väljastati kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu load(edaspidi „3G luba”) aktsiaseltsidele EMT, Tele2 Eesti ja Radiolinja Eesti otsepakkumise korras, kuna nimetatud ettevõtjad olid Eestis tegevusluba omavad mobiiltelefonivõrgu operaatorid, kes on opereerinud üleriigilist teise põlvkonna(2G) mobiiltelefonivõrku vähemalt kaks aastat (TKS § 1081 lg 2 p 1). 18.05.2006.a. täitus AS-l Bravocom Mobiil kaks aastat 2G võrgu opereerimist, kuid 2.06.2006.a. jõustunud konkursi kord ei näinud enam ette nõuet, et 3G mobiiltelefonivõrgu loa saamine eeldaks eelnevat kaheaastast või mistahes muu kestusega kogemust tegutsemisel 2G mobiiltelefonivõrgu opereerimisel. Ainsa kriteeriumina konkursi alusel loa saamisel võitja selgitamiseks nähti ette loa eest pakutav rahasumma. Selline muudatus võrreldes senise korraga tähendas AS Bravocom Mobiil jaoks olukorda, kus: 1)suutmaks konkureerida Eesti mobiilside turul kõigi teiste operaatoritega, kes eranditult kõik juba arendasid välja 3G võrku ja seotud teenuseid, oli 3G loa võimalikult kiire saamine AS Bravocom Mobiil jaoks hädavajalik, 2)ainus operaator, kes tegutses Eesti mobiilside turul ja vajas konkurentsis püsimiseks 3G luba oli AS Bravocom Mobiil, 3)iga isik võis eesmärgist ja taustast sõltumatult osaleda konkursil ja saada 3G loa. Sellises olukorras oli reaalne oht, et keegi pahatahtlik isik, teades, et AS Bravocom Mobiil jaoks on 3G luba hädavajalik, pakub konkursil ebareaalselt kõrge hinna, võidab konkursi ning asub seejärel tekkinud olukorda enda huvides ära kasutama.
kohaselt puudunuks sellisel pahatahtlikul isikul igasugune risk – ühest küljes on olemas isik(AS Bravocom Mobiil), kes on sundolukorras(kui ta 3G luba ei saa, kaoks tal perspektiiv mobiilside valdkonnas Eesti turul pikemas perspektiivis konkureerida ning valikuks on kas pidada läbirääkimisi konkursi võitjaga loa võõrandamise teemal või kanda kahju seoses kõigist konkurentidest halvema positsiooniga, mis suure tõenäosusega viiks maksejõuetuseni) ning teisest küljest ei kaasneks sellisele spekulandile ka tema võitjaks kuulutamise otsuse(või hilisema sagedusloa) tühistamise korral mingeid sanktsioone. Kaitsmaks tekkinud olukorras enda huve spekulantide vastu, esitas AS Bravocom Mobiil kolme endaga seotud äriühingu kaudu(osaühingud Renberg Investments, ProGroup Holding ja RealGroup Holding) konkursile konkureerivad pakkumised. Kaebaja on korduvalt kontakteerunud OÜ-ga Renberg Investments, soovides saada rahalist hüvitist selle eest, et ta konkursil osalemisest, sh edasisest vaidlusest loobub, mis näitab kaebaja pahausksust. Kaebajal puudub tegelik tahe oma õigusi kaitsta, ta soovib üksnes konkursi venimist ja sellega seoses kujunevast olukorrast võimalikke hüvesid. Kaebajal pole kunagi olnud soovi kasutada 3G loast tulenevaid õigusi sideteenuste osutamiseks nimetatud loa alusel, vaid tema sooviks on kasutada oma huvides ära puudulikku konkursi korda. Puudub igasugune tõend selle kohta, et kaebaja oleks makse üldse algatatud. Kaebaja pole vaidlustanud AOA Alfa Bank kinnitust, et tegemist on võltsinguga – AOA Alfa Bank pole ei makse tegija ega algataja. Samas pole kaebaja ka selgitanud, miks ta järjekindlalt võltsingule tugineb. Alates 16.11.2006.a. kuni tänase päevani pole mingeid tasusid asjakohasele kontole laekunud. Kaebaja on oma makse tõendamiseks esitanud ligi kahe kuu jooksul ridamisi erinevaid kinnitusi nii pankadelt kui muudelt kolmandatelt isikutelt, pankade kinnitused on seejuures esitatud faksi teel ning sageli selliselt, et märkimisväärne osa dokumendist on loetamatu. Lisaks on dokumendid olulises osas vastuolulised. Kirjavahetuse käigus on kaebaja muuhulgas muutnud oma väiteid selle kohta, millises pangas siis tegelikult ta 15.11.2006.a. makse sooritas. Esimesed faksitud dokumendid makse väidetava sooritamise kohta väljastati vastustajale tuvastamata isikute poolt AOA Alfa Panga nimel, hiljem on AOA Alfa Pank kinnitanud AS-le SEB Eesti Ühispank, et tegemist on võltsinguga. Pärast võltsingu tuvastamist ilmus kaebaja välja järjekordse Venemaa panga kinnitus(t)ega, kusjuures ka uued erinevad kinnitused on omavahel vastuolus. Kaebaja tugineb vääramatu jõu esinemisele(VÕS § 103), kuid VÕS ei kohaldu haldusmenetlusele ning ka analoogia pole rakendatav olukorras, kus haldusõiguses on see küsimus põhjalikult reguleeritud. Tulenevalt riigilõivuseaduse §-st 9 lg 1 ja rahandusministri 29.12.2006.a. määrusega nr 68 kinnitatud riigilõivu tasumise kontrollimise korra §-dest 6 ja 8 tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
lg 1 järgi oli konkursi võitja kohustatud tasuma riigilõivu ja
ldamise objekti ühekordse tasu 5 tööpäeva jooksul. Tasumiskohustus tuleb seega lugeda täidetuks üksnes alates hetkest, mil tasumisele kuuluvad summad on laekunud konkursi väljakuulutamise teates näidatud arveldusarvetele. Tasumiskohustust ei asenda kaebaja lubadus tasuda või mistahes isiku lubadus tasuda kaebaja eest, tõend raha postitamise kohta, tõend korralduse andmise kohta ülekanne teostada või muu sarnane dokument. Kaebaja tõlgendus, kus Eestis asuva panga vaheldusel sooritatud ülekanne pidanuks laekuma kontole 5 päeva sees, välismakse puhul piisanuks aga üksnes maksekorralduse edastamisest, on ebaloogiline ja diskrimineeriv. Asjakohatud on kaebaja viited VÕS eriosa sätetele, mis käsitletavad arvelduslepinguid. Nendes sisalduv rahvusvahelise ülekande regulatsioon on suunatud üksnes arvelduslepingu pooltele ega puuduta mingil määral kaebaja õigusi/kohustusi Sideameti suhtes tulenevalt konkursist. Täiesti asjakohatu on viide Eesti Panga presidendi määrusele, mis sätestab krediidiasutuste seaduse alusel Eesti Vabariigis litsentsi omavate või nende vahendusel arveldatavate maksete teostamise korra ja tähtajad. Tegemist on krediidiasutuste üle järelevalvet teostava institutsiooni aktiga, mis kohustab krediidiasutusi vältima asjatuid viivitusi, mille rikkumisel võib krediidiasutusele kohaldada sanktsioone ning millel puudub igasugune seos kaebaja kohustustega tulenevalt konkursist(isegi kui see laieneks kõnealustele Venemaa krediidiasutustele). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus nõustub kolmanda isikuga, et VÕS pole käsitletava vaidluse puhul kohaldatav. Elektroonilise side võrkude ja teenuste arengu ja toimimisega seonduvat reguleerib elektroonilise side seadus(ESS § 1), mille § 9 lg 2 ja 4 sätestavad, et kui raadiosagedusalade kasutamise õigus antakse avaliku
s, kehtestab konkursi läbiviimise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. ESS § 9 lg 4 alusel ongi nimetatud minister kehtestanud korra konkursi läbiviimiseks neljanda üleriigilise kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloale, mis annab õiguse raadiosagedusalade 1915,2–1920,0 MHz ja 1920,3– 1935,3/2110,3–2125,3 MHz kasutamiseks UMTS maapealseks rakenduseks.
kohustab konkursi võitjat tasuma sagedusloa andmise eest ettenähtud riigilõivu ja pakkumises esitatud
ldamise objekti ühekordse tasu 5 tööpäeva jooksul pärast sellekohase teatise ja konkursi võitjaks tunnistamise otsuse koopia kättesaamist(lg 1); kui konkursi võitja ei täida lõikes 1 sätestatud kohustust, tunnistab
ldaja konkursi võitjaks tunnistamise otsuse kehtetuks ning tunnistab 2 tööpäeva jooksul uueks võitjaks pakkuja, kes esitas järgmise kõrgeimat hinda sisaldava konkursi tingimustele vastavaks tunnistatud pakkumise(lg 2). Väär on kaebaja seisukoht, et
§-s 12 lg 1 fikseeritud kohustus tuleb lugeda täidetuks juba pangale raha ülekandmiseks korralduse tegemisega ning pole oluline millal see raha tegelikult laekub Sideameti poolt määratud arvele. Raha tasumine saab lugeda teostunuks ikkagi alles siis, kui nõutav summa on
ldaja poolt näidatud arvele laekunud. 5tööpäevane raha tasumise kohustus kehtis võrdselt kõikidele konkursist osavõtjatele ja kaebaja pole seda konkursi tingimust vaidlustanud. Vastustaja on isegi teinud kaebajale soodustuse ja oodanud raha laekumist alates 9.11.2006.a. kaebajale teatise ja konkursi võitjaks tunnistamise otsuse koopia edastamisest 5 tööpäeva asemel 22 tööpäeva, mis kohtu arvates on täiesti piisav aeg ka Venemaal asuvatest pankadest raha Eestis asuvasse panka ülekandmiseks. Kaebaja kinnitas 1.10.2007.a. kohtuistungil, et kõnealune raha on ikka veel, 11 kuud hiljem, Venemaal pangas kinni ja kaebaja ei saa seda käsutada. Kaebaja nõudmisel, et Eesti riik peaks peatama oma mobiilsidevõrgu arendamise määramatuks ajaks ja ootama, millal kaebaja lubatud raha kunagi võib-olla saabub, puudub igasugune õiguslik alus. Ekslik on kaebaja väide, et siin on tegemist vääramatu jõuga. Milliste pankade kaudu kaebaja oma rahaga arveldab, on kaebaja äririsk, mille tagajärgi pole põhjust jätta Eesti riigi kanda. Sideameti 12.12.2006.a. käskkiri nr J.1-1/06/77 on õiguspärane osas, millega tunnistati kehtetuks 3.11.2006.a. käskkiri nr J.1-1/06/69. Kuna kaebaja konkursi võitjaks tunnistamise otsus on õiguspäraselt kehtetuks tunnistatud, ei riku ega saagi rikkuda tema õigusi Sideameti 18.01.2007.a. käskkiri nr J.1-1/07/04 osas, millega tunnistati avaliku konkursi „Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa andmiseks“ edukaks pakkumiseks kolmanda isiku OÜ ProGroup Holding pakkumine. Kui vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, ei pea kohus kontrollima, kas akt on õigusvastane kaebuses toodud põhjendustel. Kohus jätab tähelepanuta protsessiosaliste väited kaebaja poolt nõutud summade tasumise kohta esitatud OAO Alfa Bank kinnituskirja võltsituse ja ehtsuse kohta, sest sellel asjaolul pole käsitletava vaidluse lahendamisel tähtsust. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 lg 7 tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskuludena välja mõista 32 391 kr esindaja kulusid. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.