lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 p 1, 2 alusel tugineb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks järgmistele asjaoludele: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 2
§-de 2; 9 lg 1; 10 lg 2 p 1, 2; 15 lg 1 alusel kuulutada välja A. H. pankrot. VÕLGNIKU VASTUVÄITED Võlgnikule on kohtukutse ja teised menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 20. aprillil 2006, kusjuures kohus märkis pankrotiavalduse kättetoimetamise teates, et võlgnik võib võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini esitada vastuväite. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ja ta ei ole kohtule esitanud
§-s 12 lg 2 sätestatud vastuväidet (tl 54, 59). Kohtuistungil selgitab võlgnik, et tal oleks vastuväiteid maksuotsusele, kuid maksuotsust ta vaidlustanud ei ole (tl 109-110, 114-115). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED JA TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolude, esitatud põhjenduste ja tehtud järeldustega.
lg 1 mõttes nõude olemasolu tõendanud ja võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväiteid. 2.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama ka võlgniku maksejõuetuse. Pankrotiavalduses põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust
§-s 10 lg 2 p 1, 2 märgitud asjaoludega. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 9), kuid võlausaldaja esindaja kinnitab, et pankrotihoiatus saadeti võlgnikule lihtkirjaga, võlgnik ei läinud sellele järele ning seega ei ole võlgnik pankrotihoiatust kätte saanud (tl 18). Kohus leiab, et pankrotihoiatuse saab lugeda esitatuks selle kättetoimetamisest, arvestades TsÜS §-s 69 lg 1 sätestatut. Kuna ei ole alust lugeda, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud, siis ei ole võlausaldajal võimalik sellele toetuda võlgniku maksejõuetuse tõendamisel. 3
3.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb
§-s 15 lg 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb
§-s 15 lg 2 p 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur on aruandes ning seletustes kohtuistungil (tl 72-108, 109-110, 114115) leidnud, et võlgnikul on maksuvõlgnevus 12. mai 2006 seisuga 2 804 744 krooni. Võlgniku kinnituse kohaselt tal muud võlgnevused puuduvad. Samas on leidnud ajutine haldur, et võlgnikul praktiliselt vara puudub, kuid pankrotimenetluses võib esineda võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik selgitab, et tal alatine töökoht puudub ja ta elatub juhutöödest, venna abist (tl 109-110). Ajutise halduri arvates on A. H. maksejõuetu kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur kinnitab, et ta ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu, rasket juhtimisviga või muud asjaolu. Seega, arvestades kohtule esitatud tõendeid ja ajutise pankrotihalduri aruannet ning võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seletusi kohtuistungil, leiab kohus, et A. H. l on võlgu üle 2,8 miljoni krooni. Võlgnikul praktiliselt puudub vara ja tal puudub kindel sissetulek. Juhutöödega teenitud sissetulek on juhusliku iseloomuga ja kindlustab ainult hädapärase toimetuleku. Võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad
§-s 15 lg 2 märgitud asjaolud. Võlausaldaja on tasunud kohtu arvele
§-s 31 lg 2 sätestatud korras pankrotimenetluse kulude katteks 15 000 krooni (tl 112-113), mistõttu kohus ei lõpeta pankrotimenetlust
Neil asjaoludel on võlgnik, A. H. , maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot. 4.
lg 5 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus leiab, et tuleb jätta kehtima enne pankroti välja kuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku jätkata A. H. pankrotihaldurina (tl 115). 5.
lg 1, 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud 4
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu arvele 15 000 krooni, arvestades
§- s 30 lg 1 sätestatut. Kohus on pankrotiavalduse rahuldanud ja seega tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast või võlausaldaja poolt kohtu arvele tasutud summast. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.