← Eesti

2-08-2123/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-2123 Tsiviilasi MB

§ 60lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.

§ 61lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 61

lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks teisi lapsi, samuti ei ole kostja töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav sissetulek. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatise väljamõistmata jätmiseks, alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks või elatusraha maksmise lõpetamiseks. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses. Kohtule esitatud Tallinna kohtutäituri Risto Sepp tõendiga (tl 3) on tõendatud, et hageja ei ole saanud kostjalt elatusraha alates 01.11.2005.a. kuni 14.01.2008.a. 28.10.2005.a. on laekunud täituri ametialasele arvelduskontole 27 815,25 krooni, millest sissenõudjale on kantud 31.10.2005.a. 2 25 469,10 krooni. Nimetatu aga ei ole piisav võrreldes lapsele tehtavate kulutustega. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud elatise suurus on põhjendamatult suur ja ei vasta tegelikkusele. Kostja märgib, et ta on nõus tasuma elatist 3000 krooni kuus. Samuti leiab kostja, et tema varanduslik olukord ei võimalda enamat elatist maksta. Kostja brutotöötasu on hetkel 5000 krooni (tl 15). Kohus ei pea usutavaks, et kostja ainus sissetulek on netona 4395 krooni kuus (tl 11), kuna äriregistri teabesüsteemist nähtub, et kostjal on kehtiv seos viie osaühinguga, mistõttu ei pruugi esitatud palgatõend kajastada kostja tegelikke sissetulekuid. Kostja väide, et ta on tasunud lisaks elatisele alates 2002.a kuni käesoleva ajani hageja ja lapse kasutuses oleva eluruumi kommunaalkulusid, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Seoses asjaoluga, et hageja ei ole esitanud täpset lapse kulude arvestust, lähtub kohus otsuse tegemisel hageja esitatud tõenditest, millest nähtub, et poolte ühine laps käib erakoolis, mille õppemaks on 29 765 krooni ja fitness treeningus, mille igakuine maks moodustab 400 – 600 krooni. Seoses asjaoluga, et lapsel avastati valehambumus, mille ravi Haigekassa ei kompenseeri, kulub ravimiseks kokku 14 000 – 18 000 krooni. Lisaks lähtub kohus otsuse tegemisel vanemate varalisest seisundist ja 15- aastase lapse vajadustest ning seaduses sätestatud mõlema vanema lapse ülalpidamise kohustusest, mistõttu peab kohus põhjendatuks elatise 3000 krooni väljamõistmist igakuuliselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et ühel vanemal on parem varanduslik seis kui teisel. Hinnates lapse kulutusi, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaoluga, et hageja keskmiseks sissetulekuks on 5392,43 krooni kuus (neto), samuti seda, et kostja tegelik sissetulek ei ole teada, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks muuta Tallinna Linnakohtu 02.09.2004 otsusega (tl 5-7) kostjalt igakuiselt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

Tulumaksu määr aastal 2008.a. on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt hageja soovile alates aasta algusest, s.o 01.01.2008.a. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle 3 kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.