2-08-2380/4

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-2380 Otsuse kuupäev 03.juuni 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi JV(isikukood XXX, XXX) hagi KV(isikukood XXX XXX) vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.mai 2008 Istungil osalenud isikud hageja JV ja kostja KV Resolutsioon Hagi rahuldada. Muuta Harju Maakohtu otsusega 05.05.1998 KV´ilt poja VV´i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja poeg VV´i (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 01.jaanuarist 2008 igakuise elatusrahana 3 000 EEK (kolm tuhat krooni) kuus kuni poja täisealiseks saamiseni JV´i kasuks. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates osaotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 11.05.1998 otsusega tsiviilasjas 2/1-748/98 mõisteti kostjalt poolte ühise lapse VV(isikukood XXX) ülalpidamiseks välja elatis 800 krooni kuus. Hageja palub PKS § 61 lg 3 ja § 70 lg 2 alusel igakuiselt maksmisele kuuluva elatise määra suurendamist kuni 3 000 kroonini ning selle väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.

1. Hageja töötasu on keskmiselt 6 000 krooni kuus. Palgast ja lapsetoetusest summas 300 krooni ei piisa lapse ülalpidamiskulude katteks. Arvestades elukallidust ning lapse reaalseid vajadusi ning asjaolu, et hageja kohustub väljamõistetud elatiselt tasuma ka tulumaksu, ei ole 3 000 krooni ülemäära suur. Hageja ei nõustu kostja kompromissettepanekuga, leiab, et 2 200 kroonist ei piisa lapse vajaduste katteks. Kostja arvamus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjal on võimalik elatist maksta 2 200 krooni kuus. Kostja esitas hagejale kompromissettepaneku elatise maksmise kohustusega 2 200 krooni kuus ning lapse vajadustest ja osapoolte rahalistest võimalustest lähtuvalt võivad pooled elatusraha määra hiljem uuesti üle vaadata. Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist 2 200 krooni ning seda kahel põhjusel. Esiteks kostja perekonna eelarve ei võimalda suuremas summas elatist maksta. Kostjal on peale poeg Vadimi veel kaks alaealist last. Teiseks jäi kogu poolte ühisvara pärast abielu lahutamist hageja käsutusse. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajadused on kümne aasta jooksul suurenenud. Hageja poolt näidatud lapse kulude suuruse kohta kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et kostja varanduslik seis lubab maksta tal elatist poja Vadim ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Kostja on OÜ S ja OÜ E ainuosanik ning mõlema äriühingu juhatuse liige. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on kostja maksustatav tulu 2007 aastal olnud 55 815 krooni, so 4 651,25 krooni kuus. Samas ei saa kostja varanduslikku seisu hinnata üksnes maksuametis deklareeritud tulu järgi, muu vara olemasolu kohta kostja tõendeid ei ole esitanud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja omandas 2007 aasta märtsis ½ kinnistust Viimsi vallas, mis omakorda tõendab, et kostja varanduslik seis võimaldab tal maksta elatist suuremas summas kui 2 200 krooni kuus. Kohus märgib ära, et kohtuotsusega väljamõistetud elatusrahalt tuleb hagejal maksta tulumaksu ning pärast tulumaksu mahaarvamist saab hageja kätte 2 370 krooni, mis on oma suuruselt peaaegu võrdne elatusraha suurusega, mida nõustub maksma kostja. Kostjal on võimalik elatiselt makstud tulumaks riigilt tagasi saada. See kelle käsutusse jäi poolte ühisvara rohkem kui kümme aastat tagasi ei puutu antud vaidluse esemesse ning ei saa mõjutada käesoleval ajal väljamõistetava elatise suurust. PKS § 70 lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
2. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi on esitatud 24.jaanuaril
3. Kostja on maksnud hagejale elatist viimased neli aastat 1 200 krooni kuus, mistõttu tuginedes PKS § 70 lg 2 on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt summas 3 000 krooni alates 01.jaanuarist
4. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 2